Täna on jälle selline päev, kus eri tegemiste vahele jäävad augud. Ma lihtsalt ei kannata sellist asja. Ükski auk pole piisavalt pikk, et midagi asjalikku jõuaks ära teha ning pole ka nii lühike, et tüütavaks ei muutuks.Praegu sain paarist blogist kiirkorras silmad üle lastud, süvenemiseks ja põhjalikumaks kommenteerimiseks pole aega. Paar kiiret kirja e-postis said ka vastuse. Järgmine auk jälle on arvutist kaugel eemal, lugeda ka sel ajal ei saa, ainult hulgu ringi või otsi lobisemisseltsi.
Kui ma saaksin ise oma päeva planeerida, algaks see kuskil keskpäeva paiku ja sujuks rahulikult hilise õhtutunnini.
Nojah, unistada ju võib...
2 kommentaari:
võta kudumistöö ühes ja saad kudumise vahele jäävaid auke täita oma tavapäraste tegemistega ;-)
Jee, mul see mure, et kudumiseks tuleb prillid eest ära võtta ja siis ma jälle inimesi ja muud ei näe. Aga muidu vahest koon küll...
Postita kommentaar