neljapäev, 29. jaanuar 2009

Maripuue arstide poolt ametlikult tunnustatud!


Nagu tänasest uudisest nähtub, on seni teadaolnud neljale ametlikule puudeliigile lisaks saanud arstide poolt ametliku tunnustuse ka maripuue ning seda kohe väga kõrgel tasemel. Iga pisema puudekesega ju invaparkimise luba ei saagi. Nüüd oleks veel huvitav teada, kui suureks osutub sellest puudest tingitud lisakulude hüvitis ning kas seda tuleb ka mitu kuud oodata nagu lihtrahval.

Palka juurde - mille eest?


Ah teie tahate palka juurde saada? Aga kas te selle eest tööd ka teete?

Las ma räägin teile, kui vähe te tegelikult töötate.

Aastas on 365 päeva, eks? Iga päev magate te 8 tundi - ongi 122 päeva läinud. Veel 8 tundi peab teil olema iga päev vaba aega - jälle 122 päeva läinud.

Aastas on 52 nädalalõppu, ega te siis kah tööta. Võtame veel 52 päeva maha.

Reedeti ei viitsi te poolest päevast juba enam midagi teha, hakkate õlut libistama ja nädalavahetust sättima - 26 päeva jälle maas.

Puhkust on teile ette nähtud 28 päeva, on ju?

2 päeva võime korstnasse kirjutada riigipühade eelsete lühendatud päevade arvelt. Jääb järele 13 päeva. Neist 12 on pühad ning see viimane 1 päev on ju kah maipüha!

Millest me siis räägime?

*ühe tundmatu ehitusettevõtja loeng oma töötajatele

kolmapäev, 28. jaanuar 2009

Fotojahi järeltöö

Tehnilistel põhjustel jäi mul viimane fotojaht vahele. Aga parem hilja kui mitte kunagi.




Teemaks oli makro ja sellega on niisugune lugu, et ega seebikarbiga siin midagi eriti teha pole. Sai proovida, kui lähedalt ikka pildistada annab, sest zuum on siinkohal täiesti mõttetu asi - udukogud tulevad ainult. Aga naljaviluks panen mõned proovipildid üles ja lasen mõistatada, mis nende peal ikkagi on. Õiged fotograafid ütlevad muidugi, et puha praak, aga omaette võlu neis siiski on.

teisipäev, 27. jaanuar 2009

Iga vald toitku oma sandid


Möödunud nädalal kutsus Tallinna abilinnapea Merike Martinson kokku puuetega inimeste organisatsioonide esindajad, et ühiselt arutada toetuste väljamaksmisel tekkinud olukorda ning leida võimalikke lahendusi, kuidas Tallinna linn saaks oma inimesi veel rohkem aidata.

Asjalik arutelu oli. Selgus nii mõndagi huvitavat. Näiteks polnud ametnikel senini täit arusaamist, et uus toetuste määramise kord ei arvesta sugugi kõiki puudeliike ega diagnoosipõhiseid haigeid. Nendel pole sageli vaja abivahendeid ning selle suure 23-lehelise küsimustiku täitmine on neile täiesti mõttetu - selle põhjal on nad jummala terved inimesed ju. Aga siirdatud neeruga on väga oluline võtta kindlaid ravimeid pidevalt, muidu on tagajärjed katastroofilised.

Rõõmustas, et Tallinna linn on oluliselt tõstnud ravimite hüvitamiseks kuluvaid summasid. Samuti pakutakse tasuta juriidilist abi neile, kes vajavad tööd või muud tuge. Ühiselt otsitakse võimalusi tuua nõustamine ja abi inimestele lähemale, kasvõi tegevuskeskuse ruumidesse, et kõik soovijad ligi pääseksid.

Häid mõtteid oli palju. Et need kõik ka teoks saaksid, on vaja teha palju tööd. Tahtmist selleks näib jaguvat.

Pildil istuvad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima, abilinnapea Merike Martinson ning puuetega inimeste spetsialist Malle Ojamaa, taga paistab Liikumispuuetega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke.

esmaspäev, 26. jaanuar 2009

Miks just nemad?

Selline küsimus jäi ette Ussisoo õnnetusest rääkivate lugude kommentaariumis. Küsimus ise on lähedase inimese kaotamisel üsna loomulik, olen vahel isegi nii küsinud. Aga üllatas ja pahandas ühe teise kommentaatori süüdistus, et küsija on vist üks empaatiavõimeta tüüp. Muidugi esitas ta ka vastuküsimuse, et kellele siis sellist õnnetust kaela oleks soovitud?
Loomulikult mitte kellelegi, selge see. Aga see ei tähenda, et küsija oleks olnud mingi madala IQ-ga ülbik, kes oma ninaotsast kaugemale ei näe. Šokis, õnnetu, segaduses - seda küll.
Selline küsimine on ju üks osa leinast. Eriti, kui juhtub midagi ootamatut ja nii noorte inimestega. Sel hetkel on kõik tunded segamini, asi on arusaamatu ja uskumatu. Peas keerlevad tuhanded mõtted, vastuseta küsimused. Mõni küsimus saab aja jooksul vastuse, mõni mitte kunagi. See aga ei tähenda, et mõni küsimus oleks vale.
Ei ole olemas õiget ega valet viisi leinamiseks. Kõik tunded on lubatud. Keegi ei saa kellelegi ette kirjutada, kuidas ta peaks käituma, kuidas end väljendama. Šokk möödub ning maailm tuleb uuesti enda jaoks üles ehitada, nüüd juba ilma kaotatud sõprade või lähedasteta. See aga võtab aega...

Elisa vs Elion

Nett jalutas neljapäeva lõuna ajal minema. Lihtsalt lambist võttis kätte ja läks. Helistasin siis Elisa klienditeenindusse. Seal kuulati osavõtlikult mure ära, Kontrolliti kõigepealt, kas arved makstud, et nende poolt pole kinni pandud, siis paluti ruuter üle vaadata - kas kõik juhtmed ja kaablid korralikult ühendatud jne. Tavapärane asi. Aga paraku polnud millestki abi ja reede hommikul oli tehnik kõpsti kohal.
Kontrollis samuti ruuterit, leidis, et kõik peaks nagu korras olema, aga signaali sisse ei tule. Jaotuskarbis samuti mingit viga polnud. Lõpuks selgus, et kuna kaabel on Elioni oma, on nemad selle eksikombel lahti ühendanud. Vastav teade Elioni ka edastati ning edasine pidi juba nende teha olema.
Keda aga näha polnud, oli Elioni tehnik. Kõne Elioni klienditeenindusse ei toonud kah selgust. Sain hoopis viisakas vormis sõimata - ega mina siin näe, kas tehnikutele on mingit tellimust esitatud ja nendega ühendada ei tohi ja üleüldse pole teil meiega asja, meie suhtleme ainult Elisaga ja nemad peavad kõige eest hoolitsema ning pealegi on nädalavahetus tulemas, ega siis keegi niikuinii liiguta.
Elisa teenindaja seevastu oli kena ja lahke, kontrollis üle - jah, teade on Elionile edastatud, jah kindlasti me tuletame meelde ja kontrollime ja teatame teile, kuidas edeneb.
Täna hommikul olidki siis mõlemad tehnikud platsis. Paraja pusimise peale leidsid õige harukapi kah üles, kus ühendus lahti oli ning tõid neti koju tagasi.
Võiks öelda, et lõpp hea, kõik hea. Ega mul olegi tehnikutele mingeid pretensioone, nemad tegi oma tööd korralikult. Aga häirib Elioni suhtumine. Ülbe ja üleolev stiil ei kuulu hea teenindustava juurde. Kahjuks pole see esimene kord. Ma saan aru, et keegi ei peagi väljaspool ametlikku tööaega midagi tegema. Aga kõike saab selgitada viisakalt ja rahulikult. Olen üle kümne aasta olnud Elisa klient ning olen teenindusega alati väga rahule jäänud. See on ka üks põhjusi, miks ma neile ka edaspidi truuks kavatsen jääda.

kolmapäev, 21. jaanuar 2009

Mäks laulab

video

Eile nägin hirmsat vaeva, et Mäksi videot siia üles laadida. Blogger lihtsalt keeldus sellest kategooriliselt. Põhjus võis olla ka Villa Andropoffi kaitsmata wifis, sest kogu aeg näitas, et ühendusega on probleeme, kuigi tegelikult oli kiire ühendus kogu aeg olemas.

Video kvaliteedist muidugi ei maksa rääkidagi, kahjuks.

Küll aga pommitavad...


Olin kolm päeva kodunt ära. Arvuti oli kaasas küll, aga blogide lugemiseks ja blogimiseks aega ei jäänud eriti, ainult hädapärastest asjadest sai silmad kiiresti üle lastud. Avastasin, et Kaamos on juhust kasutanud ja mindki praegu ringi hulkuva meemiga visanud. Tore, mulle sellised asjad meeldivad. Aga õnnetuseks on nende päevade jooksul sellega jõutud pommitada peaaegu kõiki mu paremaid blogisõpru ja üksjagu tegemist oli välja peilida, kes veel pihta pole saanud. Aga egas midagi, leidus ikka kah.

Kõigepealt siis korrakohaselt reeglid:

1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need. Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).

2. Anna 5:le blogipidajale meemi "teatepulk" edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused. Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.

3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemi ulatanud blogi.


Teemad:

pere üks hästi vana lugu grillimisest

sõprus võib olla väga mitme näoga


mida iganes olgu seekord kõige viimane lugu mõnedest olulistest inimestest


Ja nüüd siis see raskem osa - edasisaatmine. Otsustasin, et ei hakka uutel ja vanadel tuttavatel vahet tegema, seda enam, et suur osa on juba pihta saanud. Aga oma blogiarhiive võiksid tuhnida:







Jõudu!

Aplausirohke õhtu

Ammu pole peopesad plaksutamisest nii hellad olnud kui tänasel õhtul.

Kuigi peab tunnistama, et Tõnis Mäe laulud olid nii mõtlemapanevad ja hingeminevad, et aplaus nende vahele tundus üleliigne. Video paraku tuli üsna kehva kvaliteediga, seebikarbiga käe pealt ja suht kaugelt võetud.



Tänase õhtu esimene laul aga oli valminud praktiliselt kümmekond minutit enne esitust. Rääkis see julgusest: "Julge lasta lahti käest, julge astuda vee peale."



Kuid õhtusse mahtus muudki:

Aasta juubilaride õnnitlemine (ja neid oli palju). Konkurentsitult kõvima aplausi pälvis EELK vanim vaimulik Priit Rannut, kes 27.jaanuaril tähistab 90.juubelit. Priit pidas ka lauakõne, mille sissejuhatuses ütles kohe, et ta tunneb end nagu saja-aastane, keda kõik kummardavad ja vaatavad ning siis mingil hetkel öeldakse: "Noh, laula ka meile!" Ja kuigi häält enam õieti polegi, laulabki ning võib kindel olla, et kõik kuulavad ja plaksutavad (üleüldine naerulagin ja aplaus!). Kuid Priit juhtis tähelepanu ka sellele, et kord tuleb meil kõigil oma sõnadest aru anda ning ka samuti neist sõnust, mis me ütlemata jätame, kuigi just peaksime välja ütlema.



Aasta vaimulike väljakuulutamine - ja siin sain mina prohvetiandega hiilata, kuna just enne seda pildistasin jutuhoos eelmise aasta vaimulikku Patrik Göranssoni ja Mihkel Kukke vestlemas ning minult küsiti, ega mul ometi salajast infot ole, et just Mihkel selle au pälvib. Infot just ei olnud, aga uskusin küll, et nii see läheb.


Ning teisel pildil lõikavad tänavused aasta vaimuliku tiitli pälvinud Mihkel Kukk ja Ove Sander üheskoos ja üksmeeles torti lahti.









Sellised õhtud on vahelduseks mõnusad ja annavad hingejõudu.

esmaspäev, 19. jaanuar 2009

Sandi auto juht pole tingimata sant

Sellisele järeldusele jõudis Postimees

http://www.tallinnapostimees.ee/?id=70812&redir=

Invamärgiga sõiduki juht ei pea alati ise sant olema
Hille Tänavsuu

Kui uhkel sõidukil on invaauto märk ja sealt kalpsab välja inimene, kel pole pealtnäha mingit füüsilist puuet, siis ei maksa alati arvata, et tegemist on petturiga. Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaarte väljastatakse ka vaegnägijatele ja pimedatele ning üldhaigestumise tagajärjel sõiduabi vajavatele isikutele, kelle autot juhib invaliidi teenindav inimene.
«Suureks probleemiks ongi see, et puudega inimese sõiduki parkimiskaart ja puudega isikut teenindava sõiduki parkimiskaart väljastatakse mõlemad perearsti teatise alusel ja on ka visuaalselt täpselt ühesugused, seega ei ole võimalik neid eristada,» ütles Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli. Tema sõnul pole linnal teavet, kui palju kasutab soodusparkimislubasid invaliid ise ja kui palju invaliidi teenindav inimene. Möödunud aastalväljastas Tallinna transpordiamet 525 invaparkimiskaarti. Neist 263 on antud liikumispuudega inimestele ja 22 vaegnägijale. 240 kaardi puhul on aga perearst määratlenud soodustuse saamise aluseks üldhaigestumise, näiteks insuldi- või infarktijärgse seisundi.
«Linnal puudub ka teave, kas perearst on oma õigust niisuguse kaardi taotlemisel kuritarvitanud või mitte. Aga tähelepanek, et puudega inimese sõiduki parkimiskaarti kasutavad isikud, kel väliselt mingit puuet polegi, on asjakohane. Olen ka ise korduvalt sarnaseid situatsioone linna peal märganud ja neist transpordiametit informeerinud,» rääkis Mutli.
Möödunud aastal tühistati linnas kaks invaparkimiskaarti, sest need olid omanikult varastatud. Kolm kaarti võeti ära ebasihipärase kasutamise tõttu. «Neid kasutas inimene, kel puudus puue ja tegu polnud ka invaliidi teenindamisega,» märkis abilinnapea.
Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna eakate ja puuetega inimeste poliitika juhi Monika Haukanõmme sõnul on ta kuulnud juhtumitest, kus kaarti kasutatakse teenindava sõiduki parkimisel. Kuid on raske tuvastada, kas tõesti on tegemist olukorraga, kus elujõus inimene teenindab oma autoga puudega inimest või mitte. Haukanõmme hinnangul esineb aga rohkem sellist kuritarvitamist, kus terved inimesed seavad oma auto puuetega inimestele mõeldud parkimiskohtadele.
«Samas on tekkinud olukordi, kus näiteks puudega lapse ema saadab hommikul last kooli, jättes auto kooli ukse juurde. Ta on saanud trahvi, kuna lahkus autost, samas ei saa puudega last saata tihti üksi ka kooliuksest sisse,» tõi ta teistpidise näite. Kuritarvitamiste vähendamise eelduseks peab Haukanõmm kõigi osapoolte teadlikkuse suurenemist ja omavahelist koostööd. Ka planeerib ministeerium muuta nii liikluskindlustuse seadust kui ka vastavat määrust, sest parkimiskaardi kujundus on praeguseks aegunud ega vasta enam ELi soovitustele. «Samuti tahame muuta kaar­ti turvalisemaks, et vähendadakuritarvitamisi,» lisas Haukanõmm.
Parkimiskaarte trükib SA Eesti Puuetega Inimeste Fond sotsiaalministeeriumi tellimisel. Fond müüb neid kohalikele omavalitsustele, kes omakorda müüvad neid 40 krooni eest invaliidile või pimedale perearsti tõendi alusel. Parkimiskaart antakse viieks aastaks. Sellega varustatud sõiduk võib teatud tingimustel peatuda ja parkida seda keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas.
*Invasõidukitele antud parkimiskaardid*
2001. aastal 4232
2002. aastal 383
2003. aastal 318
2004. aastal 862
2005. aastal 1011
2006. aastal 2598
2007. aastal 1530
2008. aastal 2406
allikas: sotsiaalministeerium

laupäev, 17. jaanuar 2009

Kas kala on loom?

Linnas pole loomadega just priisata. Loomaaias muidugi on, aga sinna ma minna ei viitsinud. Oma koera pildistada ei õnnestunud, ta tegeles aktiivselt endale soojahankimisega ja ei suvatsenud poseerida. Tegelikult on temast kunagi varem siia blogisse pilt ilmunud ka.
Läksin siis kergema vastupanu teed ja otsisin välja paar päeva tagasi Rakvere Aura veekeskuse Mezzo kohvikus tehtud pildid. Minule igatahes need kalakesed meeldisid.














Ja see elukas siin pliidiraual arvab kah, et kalad on head, ainult keegi võiks need talle kaussi panna.

Appi, mobiil tapab!

Doctor Unheimlich has diagnosed me with
Kukupai's Disease
Cause:mobile phone radiation
Symptoms:skin whitening, tunnel vision, sudden absenteeism
Cure:take a day off work
Enter your name, for your own diagnosis:

No ole lahke! Mina, kes ma kasutan moblat ainult hädavajadusel, pean sellest vist päriselt loobuma?!

Trulla kaudu sattusin sellise tohtri juurde, aga ma arvan, et pean ka teist arvamust küsima :P

reede, 16. jaanuar 2009

Pudelijaht



Aardejaht on jõudnud otsapidi pudeliteni.


Mul on köögilaua kaunistuseks ammust aega neli pudelit. Kes mind tunnevad, peilivad kohe välja, mis nende ühine nimetaja on ja miks just need pudelid säilitamisväärseks osutusid. Teistele aga head mõistatamist!


Kas teil ka mõni oluline pudel kuskil seisab?

Vabatahtlikuks tahad?

Laekus selline info kui allpool kirjas. Ainuke küsimus: mis ajast 50-aastast eakaks loetakse? Aga muidu võiks see olla nii mõnelegi inimesele hea võimalus midagi huvitavat teha.

Alates 2009.a. on lisaks noortele võimalik ka vanematel inimestel (50+) mõnes teises Euroopa riigis vabatahtlikuna töötada. Seda võimalust pakub EL-i täiskasvanuhariduse alane koostööprogramm Grundtvig, mis hakkab sellest aastast rahaliselt toetama eakate vabatahtliku teenistuse projekte (Grundtvig senior volunteering projects).
Lühidalt on need kahe asutuse vahelised kindlale temaatikale pühendatud projektid, mille tähtsamaks osaks on vastastikku saata ja vastu võtta väike grupp eakaid (50+) vabatahtlikke. Eesmärgiks on ühelt poolt pakkuda üle 50-aastastele inimestele võimalust vabatahtliku töö kaudu teises riigis ennast proovile panna ja uusi oskusi õppida, teiselt poolt toetada koostööd projektis osalevate organisatsioonide vahel aidates kaasa ka kohaliku piirkonna arengule ja kodanikuühiskonna tugevdamisele.
Sellistes projektides võivad osaleda praktiliselt kõik asutused (aga eriti MTÜ-d, kodanikeühendused, seltsid, eakate päevakeskused, rahvakoolid) ning vabatahtlikeks kõik üle 50-aastased huvilised. Tööks, mida vabatahtlik välisriigis teeb, võib olla samuti igasugune nii vabatahtlikule kui vastuvõtvale asutusele vajalik ja arendav tegevus,mis ei tohi aga mingil juhul asendada palgatööd. Algatus osalemiseksvõib tulla nii vabatahtlikult, kes soovib välisriiki minna, kui ka asutuselt, kes soovib vabatahtlikke välja saata/vastu võtta.
Kõiki, kellele osavõtt sellistest projektidest (kas siis vabatahtlikunavõi projektijuhina) huvitav tundub, kutsun lähemalt uurima ja jälgima informatsiooni Hariduskoostöö keskuse kodulehelt -http://www.hkk.ee/index.php?leht=537!
Tähtaeg taotluste esitamiseks on 31.märts 2009.
* Esmaspäeval - 19.jaanuaril 2009, korraldab Soome EL-i elukestva õppe programmi riiklik büroo CIMO Helsingis infopäeva tutvustamaks lähemalt Grundtvigi eakate vabatahtlikku teenistust ja Euroopa varasemaid kogemusi selles vallas.*
*Et üheks seminari eesmärgiks on viia kokku võimalikud Eesti ja Soome asutused ning vabatahtlikud, kes oleksid huvitatud nimetatud projektidest, on ka Eesti osalejad seminarile lahkesti oodatud.
*Seminari programmi leiate samuti kodulehelt -http://www.hkk.ee/index.php?leht=246&id=197<http://www.hkk.ee/index.php?leht=246&id=197>.
Seminar toimub inglise keeles, osavõtt on tasuta, ise peab korraldama vaid sõidu Eestist Helsingisse ja tagasi. Osalemissoovist on veel võimalik teada anda kuni 16.jaanuarini!
Kui olete ise huvitatud välisvabatahtliku vastuvõtmisest/välismaale vabatahtlikuks minemisest ja otsite selleks koostööpartnerit või on Teil küsimusi nimetatud projektide kohta, andke teada e-posti aadressil -hannelore@archimedes.ee hannelore@archimedes.ee> või tel: 6962433.
Ka registreerimissoovid Helsingis toimuvale seminarile palun saata sellele aadressile!
Heade soovidega,
Hannelore Juhtsalu
programm Grundtvig täiskasvanuhariduse büroo Hariduskoostöö keskus SA Archimedes
tel: 696 2433 www.hkk.ee/grundtvig

neljapäev, 15. jaanuar 2009

Kilpla ruudus

Hetk tagasi oli kuulda kõva mürinat ja maja ees peatus tossav veok. Hüppasin akna juurde kaema, mis lahti - teeremont!


Huvitav, meil peaks ju majanduslangus olema ja iga sent rangelt arvel. Nüüd valatakse hunnik raha siia paari asfaldiauku. Kevadeks on need augud aga sama suured kui enne, see on kindel. Või ongi eesmärk kindlustada teeremontijatele jätkuvalt tööd ja leiba? Miks muidu lapitakse tänavaid ikka talvekülmaga või paduvihmaga? Töö kvaliteedist ei maksa rääkidagi.



Tasuta õigusabi saab ikka

Abivajajad saavad tasuta õigusabi Tallinna Ringkonnakohtu ruumes

Eesti Juristide Liidu tasuta õigusabiprojekti raames nõustavad liidu ja Notarite Koja liikmed abivajajaid tasuta Tallinna Ringkonnakohtu ruumes aadressil Pärnu mnt.7.
Vastuvõtud toimuvad täna, 15. jaanuaril ja 22. jaanuaril.
15. jaanuaril osutavad teenust ja abi:
Kl. 10-12 Rainis Int, notarikandidaat (asjaõigus ja pärimisõigus)
Kl. 12-14 - Heldur-Valdek Seeder, jurist
Kl. 14-16 - Ingrid Proos, jurist
22. jaanuaril kella 10-13 Maarika Pähklemäe (jurist) ja 13-15 Lee Jäetma, notar (asjaõigus ja pärimisõigus).
19. ja 22. jaanuaril kella 15-17 on võimalik tasuta nõu saada autoriõigusega seotud küsimustes Eesti Autorite Ühingu ruumes, Lille 13, Tallinn. Küsimustele vastab Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor Kalev Rattus.
Seoses tudengite talvise eksamiperioodiga ei toimu praegu juuratudengite tasuta õigusabialaseid konsultatsioone linlastele linnavalitsuse teenindussaalis. Tasuta õigusnõustamine on osutunud linlaste seas väga populaarseks, väga palju on pöördumisi olnud perekonnaõiguse, võlaõiguse, pärimis- ja asjaõiguse küsimustes ning kuna abisoovijaid on palju, siis toimub vastuvõtt ka Tallinna Ringkonnakohtus (Pärnu mnt. 7).
Samas jätkub Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis ettevõtja infopunktis tasuta tööõigusalane nõustamine. Nõustamine toimub elava järjekorra alusel. Konsultant vastab küsimustele, mis puudutavad töölepingut, puhkust, töötasu, aga ka kollektiivseid töösuhteid. Peale selle võib sealt saada infomaterjale tööturuameti ja töötukassa teenuste kohta.
Vastuvõtuajad on: esmaspäeval kl 8.15-18.00, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval kl 8.15-17.00, reedel kl 8.15-14.00.

Uus portaal!

Oluline info!

Alates detsembrist on avatud uus puuetega inimeste töö- ja koolitusportaal, mis asub aadressil http://www.edukas.invainfo.ee/
Portaal on suunatud:
erivajadustega inimestele, kes otsivad uut põhitöökohta, lisateenistust või täiendkoolitust;
tööandjatele, kes otsivad lisatööjõudu;
koolitajatele, kelle poolt pakutavad koolitused sobivad ka puudega inimesele;
lastevanematele, kes otsivad oma erivajadustega lapsele sobivat kooli;
kõikidele teistele, kes leiavad, et portaalist on neile kasu.

Portaali abil leiavad erivajadustega inimesed hõlpsamini endale sobiva töökoha või täiendkoolituse, samuti on tööandjal nüüd võimalik anda teada töökohast, mis sobiks ka puudega inimesele. Lisaks saavad koolitusfirmadvõi teised asutused portaali kaudu puuetega inimesi teavitada algavatest koolitustest.
Portaali kasutamine on tasuta.
Palume võimalusel seda infot edastada kõikidele huvilistele.
Ette tänades
Külliki Bode MTÜ THINK Eesti http://www.think.ee think@think.ee think@think.ee
53478422

Virumaa võlu


Olen hakanud üsna intensiivselt uuendama tutvust Virumaaga. Olid ajad, mil olin seal sagedane külaline, kuid ligi paarkümmend aastat juba võõraks jäänud. Sügisel sai siis üle hulga aja sinna üks trett tehtud ning täna jälle.

Oli mitmeid meeldivaid leide, hoolimata hallist ja sombusest ilmast. Inimesed tunduvad lahtisemad olema kui Tallinnas, võib-olla ka sellepärast, et ei olnud seda igapäevast kiiret taga. Rakvere Vaala keskus üllatas päris mitme meeldiva asjaga, Mezzo kohv annab paljudele pealinna söögikohtade omadele silmad ette, Viitna külje all Narva maantee ääres pakuti üllatavalt head Armeenia rooga.

Need asjad jäävad elu praktilisemasse poolde. Aga olemine ise oli kuidagi kodune ja mõnus. Ei olnud seda tunnetki, et appikene, kuhu perifeeriasse ma nüüd sattunud olen! Jah, jäi mullegi ette paar varemetes tühja maja, aga Tallinnas näen neid iga päev rohkemgi. Ja võin ka öelda, et pealinnas pole peateede ääredki nii puhtad ja korras kui sealsed külavaheteed.

Muidugi ei jõudnud ma päris mitmesse oma noorpõlve lemmikpaika, aga ma lähen jälle.

Ning pilt on tehtud samuti täna - õhtutaevas Virumaa kohal.

teisipäev, 13. jaanuar 2009

Naistele, kiire!


Selline kiri meilboxis

Pöördun puuetega naiste poole.

On võimalik osa võtta EPNÜ koostöö seminarist, mis toimub 17. jaanuaril 2009. a. Tallinnas Uus-Sadama 5 ja mida rahastab Rootsi Puuetega Naiste Foorum ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud. Registreerida saavad kuni 15.jaanuarini 2009. a. Lõuna-Eesti puuetega naised Maarja Kaplinski e-postiaadressil: maarja@kaplinski.com maarja@kaplinski.com> ja Põhja-Eesti puuetega naised Mare Abneri e-posti aadressil: mareabner@smail.ee mailto:mareabner@smail.ee.
a>
Invatransporti Tartu-Tallinn-Tartu korraldab Maarja Kaplinski. Kes ei kasutainvatransporti ja sõidavad mujalt Eesti piirkondadest, peavad esitama arve EPNÜ-le 17. jaanuaril. Kohtade arv on piiratud. Osavõtjatel puuetega naistel on võimalik osa võtta ühisest laagrist rootslastega sel suvel.Koostöövalmidust oodatakse eriti noorte puuetega naiste poolt. Lähem info seminari kohta Eha Reitelmannilt e-posti aadressil: eha.reitelmann@gmail.com mailto:eha.reitelmann@gmail.com

Mare Abner


Seminari kava on järgmine:

EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD*

Aeg: 17. jaanuar 2009**Koht: Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5, ruum U-648

Päevakava:

10.00-11.00 Tervituskohv

11.00-11.20 Avasõnad: Eha Reitelmann, Mare Abner, Ebon Kram

11.20-12.20 Meeste vägivald puuetega naiste vastu. Eva Lundgreni (HANDU) uuringu raport. Wiveca Holst

12.20-13.20 Arenduskeskuse "Topelt haavatavus" tegevuse tutvustus. Kerstin Kristensen

Keskus teeb koostööd teiste organisatsioonidega, kindlustamaks vägivalda kogenud puuetega naistele vajalikku abi. Keskuse eesmärgiks on arendada edasi olemasolevaid kriisiabi võimalusi puuetega naistele ja toetada teisi puuetega naiste organisatsioone; teha ennetustööd, vähendamaks vägivallajuhtumeid puuetega naiste vastu; korraldada koolitusi spetsialistidele ja laiendada olemasolevate haridusprogrammide sisu

13.30-14.30 Lõuna

14.30-15.10 Eesti Puuetega Naiste Ühingu projekti "Täisväärtuslik pere-ja seksuaalelu puuetega naistele" raames läbi viidud küsitluse tutvustus. Mare Abner

Abivõimalused puuetega naistele Eesti naiste varjupaikades. Sirje Otstavel

15.10-16.00 Puuetega naiste ja naiste varjupaikade töötajate ühine suvelaager. Ebon Kram

16.00-16.45 Edaspidiste koostöövõimaluste arutelu. Diskussioon, kohv.

16.45-17.00 Kokkuvõte päevast: Eha Reitelmann, Mare Abner, Ebon Kram

Seminaril on tagatud inglise-eesti ja eesti-inglise tõlge.

a>

esmaspäev, 12. jaanuar 2009

Pole midagi öelda ...

Päevaleht on täna taas asjaliku loo avaldanud.
KADRI IBRUS: Puuetega inimeste rindel muutusteta12. jaanuar 2009

„Ka mi­nu­le tu­li töövõime­tus­pen­sion hi­li­ne­mi­se­ga. Olin jõud­nud ju­ba lae­nu võtta, et mak­sud maks­ta,” ­kir­ju­tab EestiPäe­va­le­he­le teis­me­list last kas­va­tav hai­geks jää­nud üksi­ke­ma. Ni­me ta aval­da­da ei ta­ha. „Ro­hud jäid ra­ha­puu­du­sest kolm nä­da­lat võtma­ta ja ei tea, mil­lal see ta­ga­silöök ter­vi­se­le tun­da an­nab. Mää­ra­ti en­di­se 100 ase­mel 80 prot­sen­ti töövõime­tust ja võeti ära puue. Puue on ju see, kui seo­ses hai­gu­se­ga on sul väl­ja­mi­ne­kud, näi­teks trans­por­di­le. Mi­na saan lii­ku­da ai­nult in­va­tak­so­ga, sest diag­noo­siks on ras­ke ras­ku­sast­me­ga lii­ges­te­hai­gus. En­di­se 4200 kroo­ni ase­mel saan nüüd 3000, mil­lest jääb pä­rast mak­seid jä­re­le vaid 200.

”Nii nad üks­tei­se jä­rel mei­le kir­ju­ta­vad, hir­mu ik­kes. Ei lu­ba oma lu­gu­dest ni­me­ga kir­ju­ta­da. Kar­da­vad, et kui nad lii­ga pal­ju rää­gi­vad, jäe­tak­se üld­se il­ma. Hai­geks jää­nud ini­me­sed tun­ne­vad meil, et see tu­gi ja ra­ha, mis nei­le an­tak­se, on kui min­gi ar­muand. Mit­te kui mi­da­gi, mil­le­le neil on õigus. Sel­leks peab püüdma ko­gu aeg and­ja­le head nä­gu näi­da­ta. Tun­dub, et kui Ees­ti rii­gis püsi­valt hai­geks jääd, kao­tad just­kui koos ter­vi­se­ga ka suu­re osa oma ko­da­ni­kuõigus­test.

Ala­tes mul­lu 1. ok­toob­rist, kui suur­te uuen­dus­te tuu­les pi­di puu­de­ga ini­mes­te õue­le saa­bu­ma ennenä­ge­ma­tu õnn, ei il­mu­nud pal­ju­de õue­le eri­ti mi­da­gi. Sel­lest päe­vast ku­ni poo­le no­vemb­ri­ni and­sid li­gi­kau­du 7000 ini­mest sis­se uued eks­per­tii­si­taot­lu­sed ja need jäid liht­salt seis­ma. Al­gab paa­ni­ka. Saa­bub esi­me­ne re­for­mijärg­ne pen­sio­nipäev 5.no­vem­ber, aga ini­mes­te ar­ve­te­le ei lae­ku kroo­ni­gi. Po­le eks­per­tii­si, po­le ra­ha. Nä­da­lapäe­vad hil­jem võtabPäe­va­le­he­ga ühen­dust esi­me­ne nõutu hing. Anonüümselt. Ei lu­ba ees­ni­me­gi aval­da­da. Küsib mi­tu kor­da et­te ja ta­ha: kas see on ik­ka prob­leem, mil­lest peaks suurt numb­rit te­ge­ma? Kin­ni­tan, et on. Ku­na sotsiaalkindlustusamet väi­dab, et just siis, no­vemb­ri kes­kel, sai IT-süsteem töö­le ja kõik on la­he­ne­mas, jää­me oo­tus­rik­kalt oo­te­le.Mõne nä­da­la pä­rast sel­gub, et en­di­selt on tu­han­ded oo­tel.

Ame­ti sõnul on top­pa­ma jää­nud 7000 eks­per­tii­sist det­semb­ri al­gu­seks lä­bi vaa­da­tud 2666, det­semb­ri kesk­pai­gaks 5000. Veel tu­hat­kond oo­tab sa­mal ajal ka saa­ma­ta jää­nud puu­de­toe­tust.Tege­le­des oo­te­le jää­nu­te­ga, tu­leb ame­til aga te­gel­da ka üha uu­te ja uu­te aval­dus­te­ga. Paanika äge­neb, hir­mu hak­ka­vad tund­ma ka need, kel­lel eks­per­tiis veel ees. Se­da enam, et uue kor­ra jär­gi võtab amet en­da­le õigu­se me­net­le­da üht taot­lust pool­teist kuud – hi­li­ne­mist arvestatak­se al­les päe­va­dest pä­rast se­da aja­va­he­mik­ku. Se­ga­dus on suur, sest in­fot lii­gub kokku­hoiu­režii­mil. Pe­rears­tid pär­ga­vad sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi „aas­ta ämb­ri­ga”. Amet­kon­na teavitustöö on null, ise­gi puue­te­ga ini­mes­te lii­te ei val­gus­ta­ta, ei en­ne uut kor­da, ei kor­ra ala­tes, ei sega­du­se tek­ki­des. Sa­mal ajal lä­heb mõnes pe­res, kus on va­hel vaid üks lii­ge, ju­ba tei­ne kuu ilma ra­ha­ta. Ra­vi­mid jää­vad ost­ma­ta, ra­vi poo­le­li, söö­gi­ra­ha tu­leb min­na kel­lelt­ki küsi­ma. Head inime­sed on hin­nas roh­kem kui ku­na­gi va­rem.

Vaikiv peaminister
Det­semb­ri kesk­pai­gas är­kab mi­nis­tee­rium. Amet­ni­kel süttib tu­lu­ke: mak­sa­me toe­tu­sed miinimum­sum­mas väl­ja ja va­he hil­jem ta­gantjä­re­le, kui süstee­mi töö­le saa­me. Sel­leks asu­tak­se uut süstee­mi väl­ja töö­ta­ma. Võlg lu­ba­tak­se ta­su­da märt­siks. Det­semb­ri lõpp lä­he­neb, sõna võtab mi­nis­ter Ma­retMa­ri­puu. Rää­gi­tak­se süüdlas­test. Süüdi on kee­gi IT-mees, kes ei tei­nud arvutiprog­ram­mi val­mis. Pea­mi­nis­ter vai­kib. Po­le kuul­nud, po­le näi­nud, ei saa käi­gupealt kommen­tee­ri­da.
Jaa­nua­ri al­gus. Süüdi on ase­kants­ler ja kants­ler. Mõni päev hil­jem: oma töölõigu eest, mis puu­du­tab po­lii­ti­li­si va­li­kuid,on na­tu­ke­ne süüdi ka mi­nis­ter ise. Mil­les täp­selt, jääb sel­gu­se­tuks. Mi­nis­ter kin­ni­tab, et IT-mees po­le te­da hoia­ta­nud, et süstee­mi ei saa­da õigel ajal val­mis. Ome­ti lu­ges ja all­kir­jas­tas mi­nis­ter ise do­ku­men­di, mil­les IT-mees sel­le eest hoia­tab. Ei saa se­da te­ma hoia­ta­mi­seks ni­me­ta­da, sest sa­mal do­ku­men­dil an­nab kants­ler kooskõlas­tu­se­le oma jah-sõna. 8. jaa­nua­ril är­kab pea­mi­nis­ter. Rää­gib taus­tast, kui pal­ju puu­de­ga ini­me­si üld­se kok­ku on. Rää­gib hoo­li­ma­tu­sest ja jalg­rat­tasõidust. Mi­nist­ri­le teh­ta­vat lii­ga. Lah­ku­ma peab kants­ler.
Jaa­nua­ri kesk­paik. Tu­hat­kond ini­mest oo­tab veel puu­de­toe­tust. Töövõime­tus­pen­sionä­rid ko­su­vad vaik­selt, söö­vad üle tüki aja kor­ra­li­kult kõhu täis, taa­sa­lus­ta­vad ra­vi. Mak­sa­vad võlgu ta­ga­si. Pal­jud, kel­le arv on veel tund­ma­tu suu­rus, alus­ta­vad prot­ses­si­mist, et ta­ga­si saa­da oma en­di­sed puu­deast­med ja töövõime­tusp­rot­sen­did, mi­da on va­he­peal nei­le aru­saa­ma­tu­tel põhjus­tel vä­hen­da­tud. Ars­tid kar­da­vad, et kaob nen­de ter­vis­li­ku sei­sun­di sta­biil­sus.

Neil ini­mes­tel on sellele ra­ha­le õigus. On õigus kor­ra­li­ke­le ela­mis­tin­gi­mus­te­le. Õi­gus töö­le, kes töö­ta­da suu­da­vad. Neil on õigus ol­la ko­da­ni­kud, õigus ela­da.

pühapäev, 11. jaanuar 2009

Müürist müürini

Ammustest aegadest on inimesed ümbritsenud end müüridega. Need tundusid turvalistena, pakkusid kaitset ja varju. Müürid muidugi ka eraldasid inimesi üksteisest, ei saa salata.


Ühed müürid aga olid olulised just kaitseks - veel möödunud sajandi keskel oli ehituseeskirjades punkt, mis nõudis, et kui ehitis aasub krundi piiril, peab sinna rajama ka tulemüüri - kui peaks maja põlema minema, ei kandu tuli naabriteni. Selliseid müüre on Nõmmelgi veel palju säilinud. Minu vanaisa ehitas pildil nähtavad tulemüürid (vanaema ütles ikka: brandtmüürid) 1928, kui ta Nõmmele elama asus.









Tänapäeval on inimesed müüridele uue rakenduse leidnud - kasvõi sodimisalusena. Ning vanasse müüriorva mahub praht kah kenasti ära.









Müür võib olla ka lihtsalt iluese, kuigi praktiline otstarve on ka sellel kivikuhjal - toestada mäenõlva ja takistada liiva allavajumist.









Ning hoopis üllatav on vana ja uue kooslus, raudaia taha peidetuna.

laupäev, 10. jaanuar 2009

Efektitsen

Üks blogija juhatas lahedale lehele, kus piltidele efekte saab lisada. Hoiatas küll, et nakkav, aga või ma siis kedagi kuulan...
On jah vahva.

reede, 9. jaanuar 2009

Lootusetult hiljaks jäänud...

Täna siis potsatas e-postkasti selline kiri:

Austatud puuetega inimeste organisatsioonide liikmed, head puuetega inimeste abistajad!
Kuigi aasta on juba alanud, kasutan võimalust ning soovin head alanud aasta jätku, et see aasta tuleks eelmisest parem, et kõik head soovid saaksid täituda.
Eelmise aasta lõpust on ministeerium püüdnud aktiivselt lahendada väga suurt muret, mis puudutab otseselt teid, head tööealised puuetega inimesed. Infotehnoloogia on tänapäeval oluliselt kergendanud inimeste elu ning muutnud palju võimatut võimalikuks. Paraku on see kaasa toonud ka probleeme, mida varasematel aegadel polnud. Nii takerdus lubamatul kombel uute puudetoetuste väljamaksmine.
Puuetega inimeste toetuste seaduse muutus konkreetse inimese vajadustest lähtuvaks sai ette valmistatud koostöös teiega. Muudatuse eesmärk on innustada puuetega inimesi osalema aktiivselt ühiskonna elus, minema tööle, õppima uusi oskusi on tänases Eestis ülimalt vajalik. Seda enam on kurb, et hea idee jäi kinni programmide ühilduvuse vahele ning õigeaegse sekkumiseta. Aasta lõpus ning uue alguses oleme kolleegidega aktiivselt tegelenud probleemi lahendamisega, et hea eesmärgi nimel tehtud ümberkorraldused ei jääks teostamata. Võtsime kasutusele n-ö hädalahenduse maksta toetused miinimumsummas ning ülejäänud osa esimesel võimalusel. Kui rahad pole veel kõigi saajateni jõudnud, toimub see kindlasti lähiajal. Probleemide esinemisel palun kindlasti ministeeriumit esimesel võimalusel teavitada.
Juhtunu on väga halb, ja tunnetan oma vastutust teha kõik, et tekkinud probleem võimalikult kiirelt likvideerida ja välistada sarnaste juhtumite esinemine tulevikus. Loodan teie mõistvale suhtumisele ning edasisele tihedale koostööle, et Eestist saaks tõeliselt avatud ja ühtehoidev ühiskond.
Ootan väga teie ettepanekuid ja mõtteid oma meiliaadressil maret.maripuu@sm.ee mailto:maret.maripuu@sm.ee
Parimate soovidega
Maret Maripuu
Lisainfo:Miks muutus puuetega inimeste toetuste määramise kord?
Valitsusliidu tegevuskavas on eesmärgiks seatud saavutada 15 aastaga tööealiste puudega inimeste seas tööhõivemääraks 50%.
Uue toetuste maksmise korra kohaselt hüvitatakse puudega inimesele osaliselt puude tõttu tekkinud lisakulud ehk siis see, kui aktiivne inimene on (näide: ratastoolis inimene käib tööl ja ta vajab eritransporti vms). Muutus oli vajalik, et julgustada puuetega inimesi osalema ühiskonna elus, käima tööl, end teostama.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus võeti vastu 2007. aastal ning see hakkas kehtima 1. jaanuarist 2008.
• Seadusemuudatuse tulemusena tõusid 2008.a tööealiste puuetega inimeste igakuised sotsiaaltoetused 30%.
• Uus puude määramise ja lisakulude tuvastamise kord hakkas kehtima 1. oktoobrist 2008.
• Uue süsteemi väljatöötamisse olid kaasatud puuetega inimeste
organisatsioonid.
See kiri oleks olnud asjakohane kasvõi novembris, kui skandaal veel ei olnud lahvatanud. Aga nüüd tundub see lausa irvitamisena...

Jõulused aarded

Pühad on nüüd lõplikult läbi ja viimane aeg jõulukaunistused kokku korjata, ehted karpi pakkida ning pudenev kuusk toast välja viia. Okkaid saab niikuinii jaanipäevani koristada.





Aga vaataks siis üle, milliseid aardeid sealjuures leidub.



Oranž suur kera on vist üks viimaseid vanadest ehetest, mis mul järgi. Pärit karbist, mille peal armas jõulupilt, Saksa DV toode.






Käsitsi tehtud ingel - kinkis üks armas inimene Pärnus.






Kardinapuu küljes rippuvad jõulukellad - ühe teise armsa inimese kingitus.






Lilla kera - mu enda tänavune ost. Tegelikult on neid kohe päris mitu. Pean tunnistama, et seda värvi kuulikesi otsisin juba aastaid, see lihtsalt on mu lemmikvärv.






Kuidas on teie jõuluaaretega?

neljapäev, 8. jaanuar 2009

Põrgu jäätub!

Oli ka aeg!

Pekske beibi, beib on pealik?


Käib üldrahvalik sotsiaalministri materdamise kampaania. Ei vaidle vastu, õige asja eest saab. Viimaste nädalate käitumist ja väljaütlemisi vaadates isegi vähe veel.


Aga võiks siiski küsida, kas tema ongi kõige suurem süüdlane. Vilja Savisaar juhib täiesti õieti tähelepanu sellele, et tegemist võib olla hoopis kuuleka lapsukesega, kes isegi moepärast protestimata täidab mujalt saadud juhiseid. On ju selge, et kogu meie viimaste aastate sotsiaalpoliitika on silmnähtavalt kaldu. Kui majanduskitsikuses peab kuskilt kokku hoidma, pööratakse pilgud esmajoones kõige nõrgemate poole. Teised võivad vastu hakata äkki.


Sellises olukorras polegi suurt vahet, kas sotsiaalministri toolil istub Maret Maripuu või Marko Pomerants, neile lihtsalt öeldakse, et riigi huvid nõuavad nii ja jäetakse võimalus kuulekalt takka noogutada. Kui ei nooguta, pole lootustki tulevikus enam riigipiruka jagamisel kaasa rääkida.


Olen kokku puutunud praktiliselt kõigi taasiseseisvusaja sotsiaalministritega. Senini on parimad mälestused jäänud Eiki Nestorist. Jutt oli asjalik, konkreetne, ei mingit keerutamist ega hämamist. Paraku ajad muutusid.


Olen üsna kindel, et mingi aja pärast kuuleme siiski sotsiaalministri tagasiastumisest. Kuid mitte sugugi sellepärast, et tööga hakkama poleks saanud. Lihtsalt mooramees on oma töö teinud, mooramees võib minna.

Vares vaga linnukene...


Aga tihaste rasvapalli pätsas ära nagu niuhti. Istus puu otsas ja kraaksus veel ülbelt - mis sa mulle ikka teha saad!

teisipäev, 6. jaanuar 2009

Noomitus ja näpuga raha

Selle eest, et tuhanded inimesed aasta lõpul nälga jäid, saab paar meest kõigest noomituse. Tore küll. Et savikolossi praod silma ei paistaks, kantakse sellele kullavärviline kiht peale:
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=064abe4d-214e-49bc-9e69-99dfac90b3ac&ref=rss (lingile klikkimine ei aita, artikkel on ajutiselt veebist kadunud)
Aripäev 05.01.2008
Ministeerium lubab puudetoetused jaanuari lõpuks ära maksta
Silvia Kruusmaa
Puudega inimeste sotsiaaltoetuste määramise uue korraga seotud tehniliste probleemide tõttu hilineb toetuste väljamaksmine. Toetuse miinimumsumma on siiski juba välja makstud või tehakse seda jaanuaris. Saamata jäänud toetus laekub aasta alguses.
Kuigi detsembri lõpus rääkis sotsiaalminister Maret Maripuu, et on kaalunud toetuste hilinemise tõttu ka tagasiastumist, siis nüüd viidatakse vaid tehnilistele probleemidele, võimalikust planeerimise puudulikkusest ministeeriumi sees enam ei räägita.
"Üldvastutus on kindlasti minul kui ministril. Iga ametnik, kes on protsessiga seotud olnud, peab tundma vastutust oma valdkonna ulatuses," ütles Maripuu aasta lõpus Postimehele.
Sotsiaalministeerium teatas, et neile, kellel oli enne puude kehtivusaja lõppu määratud sügav või raske puue, makstakse toetuse miinimumsumma ja selle said nad enne jõule ja aastavahetust kätte. Uutele taotlejatele ja inimestele, kellele on varasemalt määratud keskmine puue, alustatakse puude määramist sel nädalal. Toetuse miinimumsumma saavad nad kätte jaanuaris.
Hilinemine puudutab neid tööealisi puudega inimesi, kes esitasid ekspertiisitaotluse peale 1.oktoobrit. Neile, kellel oli enne puude kehtivusaja lõppu sügav või raske puue määratud, makstakse toetuse miinimumsumma ja selle said nad enne jõule ja aastavahetust kätte. Seda makstakse kuni lisakulude õige suuruse tuvastamiseni. Toetuse õige suuruse saab tuvastada uue aasta alguses, vahe makstakse tagantjärele
.5. jaanuaril alustab sotsiaalkindlustusamet (SKA) puude raskusastme määramist uutele taotlejatele ja inimestele, kellele on varasemalt määratud keskmine puue. IT-lahendus selleks on valmis.
Jaanuaris saavad kõik taotlejad, kellele on määratud puue, toetuse kätte miinimummääras (260 krooni).(Hm, see on summa, mille ma ühe poeskäiguga ära kulutan.) Inimestele, kes on esitanud taotluse oktoobris või novembris ning kellele on varasemalt määratud raske või sügav puue, jätkatakse 260 kroonise toetuse maksmist jaanuaris ja veebruaris.
Aasta alguses valmib puudest tingitud lisakulude arvutamise IT-lahendus ning veebruaris alustatakse toetuste osalisi väljamakseid õiges suuruses. Toetuse vahe makstakse kinni tagantjärele. (Kas süüa saab ka tagantjärele? Ning arveid maksta?)
Puudega lastele ja puudega vanaduspensioniealistele inimestele ning ka paljudele puudega tööealistele, kokku üle 100 000 inimesele, makstakse sotsiaaltoetused ja töövõimetuspensionid välja õigeaegselt.
1200 tööealisele inimesele, kes esitasid taotluse peale 1. oktoobrit, on toetus välja makstud. Umbes sama palju inimesi ootab veel toetuse saamist. Toetusi makstakse järjest välja ja neid, kelle toetus hilineb, jääb iga päevaga vähemaks.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus võeti vastu 2007. aastal ning see hakkas kehtima 1. jaanuarist 2008.
Uus puude määramise ja lisakulude arvutamise kord hakkas kehtima 1. oktoobrist 2008. Toetust makstakse lisakulude alusel ehk toetuse suurus sõltub nüüd sellest, kui aktiivne inimene on, kuidas ta kasutab erinevaid võimalusi jne. Lisakulude suuruse arvutamiseks on välja töötatud algoritm. (Mis muuseas põhineb 20% ulatuses inimese enda hinnangul ja 80% ulatuses ametnike hinnangul!)
Töövõimetuspensionite määramise põhimõtted ei muutunud, kuid muutus menetlus. See ei alga enam arsti juurest, vaid inimesed esitavad taotluse pensioniametile. (Ja täidavad hiigelpika küsimustiku 104 küsimusega)

esmaspäev, 5. jaanuar 2009

Teenused ja toetused muutuvad

Muudatused sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas alates 1. jaanuarist 2009
*Avatakse lasteabi infotelefon 116 111
*Käivitub üleriigiline lasteabi infotelefon, kuhu võivad helistada kõik, kes soovivad teavet lastega seotud küsimustes. Helistades saab ka nõu, kuidas keerulistes olukordades tegutseda. Infotelefoni esitlus toimub sotsiaalministeeriumis 6. jaanuaril kell 11.
1. jaanuarist hakkab kehtima uuendatud
*psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekandeteenuste regulatsioon*, mis muutub arusaadavamaks ja selgemaks nii teenuse saajatele kui ka teenuse osutajatele.
Muudetakse ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ning *puudega lapse hooldaja toetust hakkavad 1. märtsist maksma kohalikud omavalitsused.
*Muutused sotsiaaltoetustes:*
* Isapuhkuse eest ei maksta enam hüvitist riigieelarvest, isadele jääb 10-päevase tasustamata puhkuse saamise võimalus.
* Kaovad nö topelt toetused - lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine vanemahüvitist saavale vanemale. Lapsetoetust ja teisi peretoetusi, millele lapsel on õigus, makstakse samaaegselt vanemahüvitisega.
*Jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades.*
Alates 1. jaanuarist lisanduvad soodusravimite loetellu kuus 50% soodustusega ravimit: (toimeainetega paroksetiin, venlafaksiin,tolterodiin, klaritromütsiin, nebivolool ja eksenatiid;
viis 75%soodustusega ravimit: (toimeainetega amlodipiin, risedroonhape, enalapriil, omeprasool ja montelukast)
ja kolm 100% soodustusega ravimit: (toimeainetega beetaepoetiin, anastrosool ja pramipeksool. Soodusmäära tõstetakse 50%-lt 100%-le ühel ravimil (toimeainega bikalutamiid).
Tööealised inimesed, kes lähevad hambaarsti juurde pärast 01.01.2009, ei saa enam taotleda *hambaravihüvitist*. Neile, kes on enne 1. jaanuarit 2009 hambaarsti juures käinud kolme viimase aasta jooksul, aga pole hüvitist taotlenud, saavad seda tagantjärgi teha. Kuni 19-aastasted lapsed ja noored saavad hambaravi endiselt tasuta. Hambaravihüvitist saavad rasedad ja kuni 1-aastaste laste emad (450krooni aastas) ning pensionärid ja töövõimetuspensionärid (300 krooniaastas). Hambaproteeside hüvitamise kord jääb järgmisel aastal samaks.
Alates 01. jaanuarist jõustub *rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus*. Jõustuvad sotsiaalministri määrustega kehtestatud rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu; rakkude, kudede ja elundite käitlemise eeskiri; rakkude, kudede ja elundite doonorite valikukriteeriumid ja doonoritele ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord.
*Muudatused 2009. aasta jooksul:
Muutused sotsiaaltoetustes* - lõpetatakse laste koolitoetuse (450 krooni aastas) maksmine.
Alates 1. veebruarist asendatakse *pensionite ja toetuste kojukanne* kandega pangaarvetele, teise isiku pangakontole või kojukandega inimese enda kulul. Teatud grupile jääb võimalus saada toetusi posti kaudu kojukandega ning seda riigi kulul.
*Kinnitatakse esmatasandi arstiabi arengukava*, mille peamine idee on pakkuda esmatasandil rohkem teenuseid kui pelgalt perearstiabi. Esmatasandi teenuste hulka kuuluvad arengukava järgi perearsti ja -õeteenuste kõrval veel koduõendus, ämmaemandusabi, füsioteraapia ja koolitervishoid ning võrgustiku teenustena ka hambaravi, apteegiteenus ja töötervishoid. Esmatasandi tervishoiu võrgustiku osa on ka statsionaarne õendushooldus ehk hooldusravi ning tulevikus vaimse tervise õe teenus.
Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, millega uuendatakse ja *täpsustatakse koolitervishoiu ülesandeid ja korraldust*. Eelnõu eesmärk on tagada, et igas koolis oleks kõikidel lastel turvaline ja tervislik.
Seaduse muudatused on plaanitud 1. septembrist 2009.
Riigikogus on praegu lugemisel eelnõu, mis näeb ette, et 1. maist 2009hakkab *kõiki tööturuteenuseid ja –toetusi pakkuma Töötukassa*. Tööturuamet lõpetatakse. *Uus töölepingu seadus* jõustub 1. juulist 2009.
2009. aastal jätkuvad Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) toetatud *viie riikliku programmi tegevused*. Tegevusi viib programmide raames ellu sotsiaalministeerium koostöös allasutuste ja hallatavate asutustega.
*Hoolekandeprogrammi raames* on plaanis avada nõustamiskeskus Lõuna-Eestis. Keskus annab tööhõivealast infot nii füüsiliste, vaimsete kui ka sotsiaalsete erivajadustega inimestele ja nende pereliikmetele.
Lisaks on plaanis koolitada 2000 sotsiaaltöötajat, kes hakkavad töötama uuesotsiaalteenuste andmeregistriga (STAR).
*Kvalifitseeritud tööjõu programm* pakub mitmesuguseid teenuseid sihtrühmadele, kes vajavad tööle saamisel abi ja nõustamist. Suurem tähelepanu pööratakse neile inimestele, kes on saanud koondamisteate ja neile, kes on juba koondatud.
*Tööeluprogramm* korraldab teavituskampaania tööandjatele, mis tutvustab elektroonilisi töökeskkonnaalaseid töövahendeid. Töövahend on mõeldud eelkõige tööandjatele kontoritöötajate töökeskkonnaalaste ohutegurite hindamiseks ning töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks.
*Soolise võrdõiguslikkuse programm* alustab aastat isaks olemise kampaaniaga. Veebruaris toimuval konverentsil käsitletakse töö- ja pereelu ühitamise temaatikat, keskendudes isa rolli tähtsustamisele perekonnas.
*Rahvatervise programmiga* arendatakse tervise - edendamist töökohtadel ja kohalikes omavalitsustes ning koolitatakse perearste patsientide alkoholisõltuvuse varase avastamise ja nõustamise alal.
2009. aastal kavandab sotsiaalministeerium kinnitada *nelja ESFist toetatava meetme avatud taotlusvoorude määrused*. Avatud taotlusvoorude kaudu on 2009. aastal võimalik ESFi toetust taotleda tööelu kvaliteedi parandamiseks ning puuetega inimeste ja nende pereliikmete tööhõive tõstmiseks. Samuti toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada tööinimese terviseriske ja tasakaalustada naiste ja meeste olukorda tööhõives.
Avatud taotlusvoorude kogusummaks on terve perioodi peale aastani 2013 planeeritud üle 694 miljoni krooni.
Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) alustatakse 2009. aastal riiklike *lastekodude ja erihoolekandeasutuste* reorganiseerimist ja ehitamist.
Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110

pühapäev, 4. jaanuar 2009

Kas on talv või mitte?

Mis seostub talvega? Lapsepõlvest ikka paks lumi, kelgumägi, hunnik märgi kindaid ja pakasest punaseks näpistatud põsed. Sellist talve ma ei leidnud...



Küsimus: Kas teil siin Eestimaal talve polegi? Vastus: On ikka, aga ma olin sel nädalal lõunamaal.









Tegelikult oli üks talv novembri lõpus ära juba ja siis tuli vist aasta lumenorm korraga taevast alla. Puud olid paksult kaetud, isegi nii paksult, et mõned jämedad männioksad ei suutnud koormat kanda ja murdusid nagu pliiatsid.





Praegu on maa täiesti roheline. Ah, kröömike lund on kah ikka alles jäänud...


Kirjade järgi peaks siin olema suusarada, aga ühtegi suusatajat küll näha pole...

Sulelised sõbrad hindavad väga niisugust kuusekaunistust.












Taevas aga on talvel sini-sinine ja kuu (päevakuu, nagu Tupsu ütles) paistab.
Ikka vist on talv...