esmaspäev, 31. jaanuar 2011

Mida pärglit?


Oli minul täna vaja paariks tunniks tööle minna. Läksin, oli tänav kenasti puhas ja korras. Tulin tagasi - terve tänava ulatuses lumevallid kõnniteel. Oma värava ees pidin kõva häälega vanduma hakkama - värava ette kõrges poolkaares jäätükid lükatud ning järgmiste naabrite aiaesine puhas ja sile.
Ronisin üle valli, krabasin toast kaamera ja tegin mõned fotosüüdistused kah, mis juba meiliga linnaosaviletsusse ja lumekoristusfirmasse saadetud.

Ma võiks asjast kuidagi veel aru saada, kui teisel pool teed ka majad oleksid, siis tõesti on sahamees hädas - kelle väravaesine puhtaks jätta ja kellel kinni lükata. Aga ei ole ju... Kõige imelikum on, et pühapäeval käis sahk lausa kaks korda ning mõlemal korral suutis kõnniteed puhtaks jätta, kogu sodi lükkas ilusti metsa poole...

Ei vaimusta väljavaade poolt õhtut lumelabida seltsis veeta, et see raske sodi minema saada sealt, seda enam, et ma olen juba praegu rannavormis... Aga heakorraeeskirjad on täitmiseks...

pühapäev, 23. jaanuar 2011

laupäev, 8. jaanuar 2011

Raha ei pane rattaid käima...






Eriti veel, kui teda sukasääres hoida ja mitte pangas.

Eestimaa pealt on eri võime hulgem läbi kapanud, igaüks on omad rahad kaasa toonud, mõned veel mitmed reformid teinud... Seega - kui iga võimu rahatähtedest mõni alles jätta, koguneb päris aukartustäratav makulatuurihunnik toanurka.

Eks mul ole kah esivanematest jäänud ühte koma teist. Siis tuligi idee püüda nii palju Eestimaa pinnal kehtinud rahasid piltida, kui vähegi võimalik. Algus on tehtud.Siia fotojahile ma neid kõiki riputama ei hakka, aga Nagisse tekitasin albumi, mis jooksvalt täieneb sedamööda, kuidas pildid korda saan ja lisa tuleb.

Siin mõned üksikud. Kas teate, millal need käibele läksid ja kaua kehtisid?

reede, 7. jaanuar 2011

Jälle kord tõlketeenusest

Sel teemal on tulnud mitu korda sõna võtta, kuid paranemise märke pole näha. Nüüd on seis jälle selline, et ei saa asju enam omavaheliste läbirääkimistega lahendada, otsustasime pöörduda avalikkuse poole. Seni aga pole ükski meediaväljaanne meie pöördumist avalikustanud...
Pöördumise täistekst on siin:

Eesti Kurtide Liidu märgukiri

Ajendatuna Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni poolt ajalehes POSTIMEES avaldatust
(23.12.2010) soovib EESTI KURTIDE LIIT selgitada, et tema prioriteediks, vabatahtlikuks sooviks ega tegelikuks ettepanekuks ei ole kunagi olnud Tallinna linna kurtidele viipekeele tõlketeenuse osutamise isikuline piiramine. Samuti ei saa Eesti Kurtide Liit nõus olla abilinnapea väitega selle kohta, et kõik lisatundide taotlused on rahuldatud ja teenuse mahtu on jätkunud. Selline väide sai võimalikuks ainult tänu kurtide kogukonna kannatlikkusele ja sõnakuulelikkusele, kui teha vaoshoitult selgitustööd, miks ei saa seda ja toda teenust kasutada niipalju kui vaja. Samuti meie juhtisime 2010.a. jooksul paaril korral ümarlaual ja invakomisjonides abilinnapea väidete väärale tõlgendusele tähelepanu.

Fakt jääb faktiks, et Eesti Kurtide Liit oli ja on teinud tänaseni Tallinnaga tihedat ja konstruktiivset koostööd mitmes valdkonnas. Meie oleme olnud lojaalsed ja koostöövalmid konstruktiivse koostöö reeglitele, mis näevad ette, et kõik probleemid ja arusaamatused lahendatakse kõigepealt koostöö osapoolte vahel. Meie avaliku pöördumise tingis 2 asjaolu järgmiselt:
1) Abilinnapea väärad väited Postimehes võivad anda vale signaali/arusaama kohalikele
omavalitsustele.
2) Meieni on jõudnud informatsioon, et Tallinn soovib 2011.aastal jätkata sama piirangut (10
tundi ühe kurdi kohta ja vähemalt 3 kurti koolituste puhul), viidates JÄTKUVALT Eesti Kurtide
Liidu soovile ja ettepanekule, mis on iseenesest väär.

Piirangutega (10 tundi ühe kurdi kohta ja vähemalt 3 kurti koolituste puhul) nõustus EESTI KURTIDE
LIIT 2010.a. algul peetud ümarlaual tekkinud väga raskele survele alludes ( valides kahe halva vahel oma arvates vähem halva ettepaneku aasta ehk eelarveaasta lõpuni). Ja sedagi vaid seetõttu, et EESTI KURTIDE LIIT oli viidud eksitusse selles, nagu peaksid kurdid tahes tahtmata hakkama saama selle arvu tõlketundidega, mis on võimalik osta linna eelarves planeeritud raha eest. Tallinnal ja tõlketeenuse osutajatel oli toimunud ümarlaual tekkinud vastasseis, mis võis ohustada tõlketeenuse osutamise jätkumise 2010.aastal. Kompromiss-ettepanek kujunes välja ümarlaua tulemusena, kuna oli vaja kiiresti tupikust välja saada. Ümarlauas sai meie poolt välja käidud ajutine lahendus 2010.aastaks, mida kahjuks ei kajastatud kirjalikus protokollis. Ümarlauas osalejatele on need faktid väga hästi teada...

EESTI KURTIDE LIIT oli lõppkokkuvõtteks viidud eksitusse, sest teda ei ole isikupiirangute
kooskõlastamisel teavitatud sellest, et:
 Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 lg 1 ja sotsiaalhoolekandeseaduse § 26 lg 1 kohaselt peaks
ka Tallinna kurtidel olema õigus saada kuuljatega võrdselt koheldud.


Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-de 10, 11, 17, 18, 19 ja 20 kohaselt peaks ka Tallinna kurtidel
olema õigus loomupärasele inimväärikusele.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 28 lg 4 kohaselt peaks ka Tallinna kurdid olema riigi ja kohaliku
omavalitsuse erilise hoole all.
Keeleseaduse § 1 lg 4 kohaselt peaks ka Tallinna kurtidele olema tagatud võimalus suhelda
nende emakeeleks olevas eesti viipekeeles.



EESTI KUTRIDE LIIT leiab, et:


olukorras, kus kuuljad saavad suhelda ja oma asju ajada piiramatult, kuid Tallinna kurtidel ei
ole võimalik seda teha isegi ühe tunni jooksul kuus, ei ole kurdid kuuljatega võrdselt
koheldud;
piirates drastiliselt kurtide suhtlemisvõimalusi ühiskonnas ei kohelda Tallinnas kurte nende
loomupärast inimväärikust austavalt ja tunnustavalt. Otse vastupidi, arvestades eelarve
summade aastaid kestnud muutumatust, näib tegemist olevat eesmärgipärase inimväärikuse
alandamisena;
Tallinna linna poolt ostetava viipekeele tõlketeenuse aastamaht ja isikulised piirangud selle
kasutamiseks ei loo kurtidele piisavalt võimalusi iseseisvaks eluks ja täielikuks osaluseks meie
ühiskonna kõigis eluvaldkondades;
Tallinna linna valikud eelarves viipekeele tõlke ostmiseks vajalike rahaliste vahendite
planeerimisel ei lähtu kurtide, kui puuetega inimeste erilise kaitse- ja tegutsemiskohustuse
täitmise põhiseaduslikust kohustusest.




Eeltoodust tulenevalt taganeb EESTI KURTIDE LIIT kõigist eksituse tõttu Tallinna linnale antud kooskõlastustest, nõusolekutest ja tehtud ettepanekutest seoses Tallinna linna kurtidele viipekeele tõlketeenuse mahtude piiramise kohta ning palub alates käesolevast aastast osta tõlketeenust mahus, mis vastab kurtide tegelikele vajadustele, et tulla valdavalt kuuljate ühiskonnas toime iseseisva eluga ning osaleda võrdväärselt kuuljatega kõigis selle ühiskonna eluvaldkondades.

Lugupidamisega,

Tiit Papp
Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees
(digitaalselt allkirjastatud)

pühapäev, 2. jaanuar 2011

Selle aasta esimesed...





Selle aasta esimene pilt on otseloomulikult ilutulestikust, ei viitsinud mina seal mäe otsas muliseda ja šampust juua (seda sai koduski), peamiselt klõpsutasin :D







Selle aasta esimene ost sai tehtud pildil esiplaanil oleva rahatähega, Tupsu kutsuti sünnipäevale ja oli ometi kingitust vaja... Kuna mul sente polnud, oligi vaja suurem rahatäht lahti vahetada... Aga teise rahatähega sai eelmise aasta viimane ost tehtud, ilus tükk lambaliha aastavahetuse lauale..




Selle aasta esimeseks suuremaks tööks oli katuselt lume alla ajamine. Nüüd on maja ümber looduslik soojustus ning aknast eriti välja ei näegi... Kui veel üks säherdune lumetorm tuleb, võime naabrinaisega teineteisele üle aia külla jalutada, pole värava kaudu vajagi minna...

laupäev, 1. jaanuar 2011

Kass või jänes?


Ükspuha kumb, aga kuna ei jõua ükshaaval kõigi sõprade blogisid läbi kammida, olgu selle pildiga kõigile kõige paremat soovitud alanud aastaks!

Ja muide, üks sõber leidis siit hoopis ingli...