kolmapäev, 31. detsember 2008

Aasta lõpetuseks


Leidsin Tiiatibult ühe väga hea luuletuse, mida tasuks kõigil lugeda, enne kui pühadelauas end kurguni täis süüa ja viimased kroonid rakettidena taeva poole lasta.

MIDA TEED SAADUD KINGITUSTEGA JÄRGMISEL AASTAL SINA

KÜSIN SEDA ENDALT VÄGA SAGELI KA MINA

MEILE KINGITI PRAEGUNE HETK JA PÄEV JA ELU

MIDA TEED NENDEGA

NÄED NEIS VAID LELU?

ON SUL PIISAVALT AEGA ET NAUTIDA HETKE KORDUMATUT MAITSET

ON SUL AEGA ET HOOLITSEDA NENDE EEST KES VAJAVAD KAITSET

KINKIDEL PUUDUSID KASUTUSJUHENDID

MIKS EI PANNUD NEID KAASA SUUR LOOJA

MEIE TÄHTSAIMAKS TÖÖKS SEE JÄETI-- SAADA UNISTUSTE JÄRGIMISEST SOOJA
Head aastavahetust kõigile!

teisipäev, 30. detsember 2008

Ära sega!


Jätsiabi käis. Juba tükk aega varem, kui tänava otsast muusikat kostis, hakkas koer värava juures laulma ja tantsima. Selge, vaja rahakott kaasa krahmata ja väravale külmale maiusele vastu joosta.

Nii tore on, kui korra nädalas maius koju tuuakse ja ei pea poest tassima. Seda kraami meie majas ikka kulub.

Aga täna oli autojuht vähe tujutu olemisega. Mis viga? Oli tema oma tavapärasel ringil, muusika mängimas nagu ikka. Ühes veidi 'pheenemas' elurajoonis oli üks auto kõrvale sõitnud, kinni pidanud ja juhi läbi sõimanud: "See on siin meie elurajoon, mida te lärmate oma tsirkusega!" Juht seletanud, et kõik load ja kooskõlastused ju olemas, selle peale käratatud, et ei huvita, ületate oma volitusi!

Päevasel ajal korra nädalas kümmekond minutit lõbusat muusikat välja kannatada on mõnele liig järelikult...

Blogiaasta 2008


Kohustuslik aastalõpupostitus, mis koosneb iga kuu esimese postituse esimestest lausetest (ja kaldkirjas kommentaarid on minu lisatud).

Jaanuar - "Tule, õeke, sõidame koju aasta viimaseks ööks," laulsid kord Siiri Känd ja Ervin Lillepea. Jutu sisuks siis uue aasta vastuvõtmine muidugi. Aga kummaline on, et viimase nädalaga on see laulurida mu blogi otsisõnade esikümnesse tõusnud. Kahjuks ei saa rohkem aidata.

Veebruar - Kaalujälgijatel edasilugemine mittesoovitav. Tegu oli siis ühe rammusa pajaroa retseptiga. Edasi tuli samal päeval sõbra-eri, millest kasvas kuuajaline seeria.

Märts - Juhtub ka nõnda, et lahku läinud paar pärast esimesi suuri haavade lakkumisi ja vaikivat positsioonisõda suudab hakata üsna normaalselt suhtlema, seda enam kui on kasvatada ühine laps. Järgnes suht naljaka juhtumi kirjeldus.

Aprill - Lõunavaheajal helises telefon. Tööga seotud juhtum elust enesest, põhiprobleemiks organidoonorlus.

Mai - Et täna on rahvakalendri järgi ka ristineljapäev, nii suur püha, et rohi ka ei kasva, saigi päeva esimene pool lihtsalt lebotatud.

Juuni - Kutsusin kõiki lõkkematerjali koguma. Aa, tegu ebameeldivate mõtete kokkukogumisega, et need virtuaalses jaanitules ära põletada.

Juuli - Uskumatu, aga tõsi -täpselt aasta tagasi tekkis siia blogisse esimene kirjutis. Ja oligi esimene aasta blogimist täis saanud. Seega siis väike ülevaade külalistest, lemmiklugudest ning otsisõnadest.

August - No kamoon, digiseebikaga päikesevarjutust pildile püüda on täiesti mõttetu ettevõtmine. Kommentaarid vist liigsed.

September - On mul aias üks vana õunapuu. Järgnes siis lihtsa õunakoogi retsept ning kohe otsa puhkuselt tulemise eeskirjad.

Oktoober - Paar päeva tagasi tegi üks blogija (kuna ma unustasin loo endale järjehoidjasse ära märkida, ei saa linkida) vägagi selgeks, et koolidepoolne rahakorjamine lapsevanematelt on täiesti õigustatud ja kui tahad oma lapsele paremat haridust ja õppetingimusi saada, siis lihtsalt tuleb maksta, kuna see on privileeg. Parasjagu oli blogosfääris päevakorral eliithariduse teema..

November - Olen mina viimasel ajal blogimaailmas hoolega ringi vaadanud, eesmärgiks muidugi leida see kõige õigem ja väärikam, kellele oma viimane Arte y Pico karikas ulatada. Aga siit tulebki meelde, et mõned polegi oma karikaid edasi jaganud.

Detsember - Detsembrikuu on kätte jõudnud ning ühes sellega päkapikkude kibekiire tööaeg. Ja käisidki päkapikud virtuaalkomme viimas tublidele blogijatele.

Aastal seega ring peal. Uue aasta mõtetest teine kord...

esmaspäev, 29. detsember 2008

Tallinn jätkab puuetega inimeste toetamist


Seoses püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme tuvastamise riikliku süsteemi ümberkujundamise probleemidega tehakse Tallinnas puuetega inimestele vajalike soodustuste tagamiseks ajutised erandid.


Tallinna linnavalitsus otsustas oma 23.detsembri istungil, et riikliku süsteemi mittekäivitamise tõttu võimaldavad linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakonnad teha sõidusoodustust andvaid sissekandeid sertifitseerimiskeskuse andmebaasi, jätkata hooldajatoetuse maksmist ja invatransporditeenuse ja muude puude raskusastmest sõltuvate teenuste osutamist.


Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet annab korralduse invataksoteenuse lepingulisele koordinaatorile mitte sulgeda invataksoteenuse magnetkaarte enne 28. veebruari 2009. Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul pole püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme tuvastamise riikliku süsteemi ümberkujundamise tõttu alates 1. oktoobrist 2008 puuetega inimestel võimalik õigeaegselt saada puudeastet tõendavat uut dokumenti ning seetõttu on peatunud võimalus saada vajalikke soodustusi, teenuseid ja toetusi.


„Tallinna linnas puudutab probleem orienteeruvalt 1000 isikut ning nende olukorra leevendamiseks antakse linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakondadele õigus jätkata seni saadud soodustuste, teenuste ja toetuse võimaldamist,“ ütles Martinson. „Eriolukord kehtib 28. veebruarini, selleks ajaks on Sotsiaalkindlustusamet loodetavasti süsteemi käima saanud.“


Linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakonnad ja sotsiaal- ja tervishoiuamet on valmis lahendama tekkinud olukorda protokollilise otsusega antud õigusi kasutades.


Allikas: Raepress


Pilt Postimehest

pühapäev, 28. detsember 2008

Pidu ees, pidu taga

Mis teeb peost peo? Rikkalikult kaetud laud, tavalisest erinev keskkond või inimesed? Ju vist kõik kokku...







Jõulupidu ilma kuuse ja kingitusteta vist ikka päris peo mõõtu välja ei anna, seega paar kohustuslikku elementi.







Sünnipäevapeod tähendavad kindlasti ka torti. Üks minu ja teine Tupsu oma.







Suvel saab pidu pidada aias. Siis aga on kindlasti kohal tegelane, kes igatsevalt vaatab: kas mulle ka midagi head kukub?

laupäev, 27. detsember 2008

Kes mäletab seda filmi?


Huvitav, kas keegi mäletab veel, mis filmiga tegu või kas seda kuskil netis olemas on? Peaks olema õndsa Saksa DV filmikompanii DEFA toodang.

Sisu lühidalt selline: elab ja töötab Ida-Saksamaal noor insener (vist), kes sõja viimastel päevadel oli leitud väikelapsena Berliinist ning üles kasvanud lastekodus. Tal hakkab vaikselt susisema romaan kena naistegelasega. Ühel ekskursioonil mingisse lossi leiavad aga mehe kolleegid, et ta on kahtlaselt sarnane mingil portreel kujutatud vürstiga ning hakkavad teda kõrgeaususeks narrima.

Mees otsustab selle peale oma päritolu välja uurida ning selgub, et üsna suure tõenäosusega ongi ta selle vürstiperekonna viimane järeltulija. Tema oletatav vanaema elab Lääne-Saksamaal ning peale väikseid asjaajamisi sõidab mees talle külla. Toimub suur perekonna taaskohtumine.

Loomulikult on siis ka kohe hulk probleeme.

Esiteks tuleb senine lühike ja lihtne nimi vahetada pika ja lohiseva aadlinime vastu. Olukord ei meeldi sõbratarile ega tema töölisklassi esindajast isale, suhe pannakse tõsisele proovile. Teiseks on vanaema kodu ehk siis pärida oleva mõisa läheduses pahade NATO-onude lennuväli, mida aadlipere maa arvelt laiendada soovitakse. Ahned sugulased oleksid valmis maa maha müüma ning vanaema kõik lootused on pojapojal.

Pikemate kõhkluste-kahtluste ja selgituste järel lõppeb kõik muidugi positiivselt. Pulmakellad helisevad ning kõigi üllatuseks teatab mees, et ta hakkab kandma naise perekonnanime (et teiste hulgas aadlikuna mitte silma paista, kuid säilitades kõik õigused suguvõsa varadele) ning ahnete nõbude näod venivad üpris pikaks.

Meelde tuli see film mulle tegelikult selle pärast, et seal oli tegemist nimedega ning mina pidin täna ühele inimesele meie nimeseadust selgitama. Aga huvitav oleks teada, kas see film tõega veel kuskil säilinud peaks olema.

neljapäev, 25. detsember 2008

Sürr jõuluhommik


Jõuluhommikul saab kaua magada. Aga siis see ärkamise ja une vahepealne olek tekitab kõige sürrimad unenäod. Sedapuhku olid muidugi otsapidi jõuludega seotud need jah. Igatahes mingil momendil lugesin blogidest kohustuslikke jõulupostitusi ning päris mitmes olid nummid titepildid. Aga ülla-ülla, üks sihuke pilt koos ülinummi jutuga sattus olema wildika blogis. Siis sain küll aru, et und näen.

Aga ega ma seepärast veel kohe ärganud. Asi läks edasi nii, et koos ühe teise blogijaga käisime mingit lastekasvatamise käsiraamatut maha matmas (mitte eriti kaugele, pumbajaama juurde, nii et kellel vaja, võib sealt kaevama minna) ning kui tagasi hakkasime tulema, tekkis meile sappa mingi minimõõtu kaamel. Milleks või mis me sellega tegema pidime, ei saanudki teada, sest poeg kutsus kohvi jooma - ja seda juba päriselt.

Mida ma sellest järeldama peaks, ei oska arvata. Igal juhul ülesöömise süüks ei saa midagi ajada, sest seda ei juhtunud.

kolmapäev, 24. detsember 2008

Matsid jäävad matsideks...


... ka jõuluõhtul.

Minu teada on olemas kokkulepe, et jõuluõhtul rakette taevasse ei lasta. Eelmisel aastal oli isegi ametlikult keelatud igasuguse pürotehnika müük enne jõulupühi, see oli mõeldud ikka aastavahetuseks.

Aga kus sellega. Tunnike tagasi tuli kellelgi meie kandis pähe paugutama hakata. Ega muud vast polekski, aga koerale see kohe kuidagi ei meeldi. Vana-aastaõhtul pean ta niigi paariks tunniks sisse laskma, ta ju kardab. Aga et täna ka, seda ma ei oodanud. Nüüd istubki kojas, niuksub ja väriseb. Süüa ka ei taha. Võtab aega, et ta maha rahustada.

Ei saa aru nendest inimestest, kellel kõik pühad segi nagu puder ja kapsad. Paar tundi tagasi laulsid hardunult "Püha öö, vaikne öö...", siis aga lõhuvad selle vaikuse kibekähku kildudeks. Korra aastas võiks ju ka teistmoodi...

Päkapikula 24.12.2008



Päkapikk on kuu aega hoolega mööda blogisid kolistanud, hulga häid ja ilusaid asju leidnud, mõnedele kommikotid viinud (kindlasti pole kõiki tähele pannudki, oleks ju võinud palju rohkemgi) ning arvab, et nüüd oleks paras aeg Jõulumaale verivorste ja kapsast küpsetama minna. Aga enne minekut üks suur-suur kommikott kõigile blogi- ja muidusõpradele.


Mõnulege, sööge head-paremat, tehke oma lähedastel tuju heaks. Aitäh, et te olemas olete!

teisipäev, 23. detsember 2008

Päkapikula 23.12.2008


Viimane päev enne pühi ning päkapikul on kibekiire olnud. Kuusk tuli ju koju tarida, aga mõelge ise - päkapikk pisike, kuusk suur... Kodus ta igatahes on, väikese nuputamise peale sai tuppa kah ära paigutatud, kuulid külge riputatud ning värvilised tuled peale pandud. Päkapiku pühad võiksid tulla.

Aga blogimaailmas sai veidi piilutud siiski ning komistas päkapikk seal üpris laheda blogi otsa. Mõnusa muigega on seal kapsapeast näksitud. Vahelduseks üks virtuaalne kommikott kah!

Päkapikula 22.12.2008


Päkapikk põeb jõulustressi. Kuidagi ei jõua oma asjadega õigeks ajaks valmis. Aega on ka nii vähe järele jäänud ja tegemised tunduvad kuhjuvat. Nüüd avastas päkapikk ehmatusega, et selle suure sahmerdamise peale jäi ühele tublile blogijale kommikott sussi sisse toimetamata.

Aga tekkis kahtlus, et kui see blogija nii skeptilise maailmavaatega, kas ta päkapikkugi usub või läkitab kommikoti otseteed kassile maiustamiseks? Proovida ikka tasub, nii et kommikott väikese hilinemisega on teel.

esmaspäev, 22. detsember 2008

Eriparkla

Juta öine pildiklõps tuletas mulle meelde, et mõni aeg tagasi noppisin Jenni juurest ühe erilise parkimiskoha pildi üles. Kui Tallinna linnavalitsus idee üles korjab, oleks parkimisprobleem peagi lahendatud.
Idee paraku on patenteeritud.

pühapäev, 21. detsember 2008

Päkapikula 21.12.2008


Päkapikk võttis endale natuke lebotamise aega. Kommide tassimisest hakkas selg juba valutama. Häid lapsi on lihtsalt liiga palju, peab vist lisajõude palkama.

Aga keegi oli teinud nii armsa linnukeste pildi, et kohe mitte ei saanud jätta seda märkamata. Ning teised pildid ühest väga vaiksest kohast - ilusad, aga päkapikul sinna asja pole...

Lebotamise lõpuks mõtles päkapikk kooki teha, otsis retsepti ja leidis kah. Aga kuna vajalikus koguses ajalehti ja teipi ei juhtunud olema, plaastrist rääkimata, jäi kook seekord tegemata. Keegi võiks nüüd poodi minna...

Olge head, ports virtuaalseid komme on teie.

Ole ometi vait!


Eks me ole aegajalt kõik sellist ütlemist kuulnud, kui mitte hiljem, siis lapsepõlves kindlasti. Vaikus on defitsiit, mida aeg edasi, seda rohkem. Natuke vaikust jäi pildile ka.





Pärnu peatänav on hommikul vara tühi ja vaikne.




Kui elad vaikuses, vajad kedagi, kes helid sulle nähtavaks teeb. Tänasel leeripühal Pärnu Eliisabeti kirikus oli sellega ametis viipekeeletõlk Anne Nisumaa.








Küünlad põlevad vaikselt. Süüdatud nende mälestuseks, kes ongi läinud vaikusesse.






Päikeseloojangul jääb kogu loodus hetkeks vait.

laupäev, 20. detsember 2008

Päkapikula 20.12.2008


Paistab, et pühade lähenedes kasvab ka kommiisu. Kuidagi peab need ju päkapikult välja meelitama, ega niisama ei jaga temagi enam midagi. Mõned on õige kavalad ja hakkasid enne pühi kibekähku blogimagi veel. Hästi tegid, päkapikul oli väga tore pooltund uute blogide seltsis. Mitmed vanad blogid on ju varjusurma suikunud või lihtsalt blogipuu otsast maha kukkunud. Ei leia kohe mitte.

Aga paar uut on just need, mis blogipuud kenasti kaunistama pääsesid. Et üks kohe lausa mula ajab - no lahe ju! Teine see-eest pakub vähe rohkem hingele.

Olgu, virtuaalsed kommid on toredad küll ja ei kaalu praktiliselt midagi. Seekord aga võiks ennast hoopis kartulitega kosutada. Päkapikk arvas, et vahelduseks võiksid need täitsa maitsvad olla.

Punktkirjapäev


Braille 200 juubelipäev - punktkirjapäev

MTÜ Jumalalaegas korraldab koostöös mitmete asutuste ja pimedate inimeste organisatsioonidega 4. jaanuaril 2009. aastal Tallinnas Viru keskuses ning Tartus Tasku keskuses lõbusa teabepäeva punktkirja ja pimedate igapäevaelu tutvustamiseks.
Üritust rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna linn, Tartu linn, MTÜ Jumalalaegas ja Pimedate Liit
Oli aasta 1825, kui pime prantslane Louis Braille, olles vaid 16 aastane, tutvustas oma geniaalset ideed – kuue punkti kombinatsioonidel põhinevat sõrmedega loetavat kirjasüsteemi. See osutus pimedaile tarvitamiseks mõeldud süsteemidest parimaks ning on seda ka tänapäeval. Nüüdseks on Louis Braille kirjasüsteem levinud üle kogu maailma.
4. jaanuaril 2009. aastal tähistatakse kõikjal maailmas Louis Braille 200. sünniaastapäeva.
Viru ja Tasku keskuste aatriumides kella 11-18 toimuv üritus on mõeldud eelkõige tavainimestele, et juhtida tähelepanu meie seas elavatele nägemispuudega inimestele, keda tavaelus sageli tähelegi ei pane. Nad toimetavad ise väga hästi, kasutavad oma kirjamoodust ja nende tunnus on valge kepp.
Kogu päeva jooksul tutvustavad pimedad iseennast ja oma elu. Külalised saavad proovida kirjutada oma nime punktkirjas ja teha reljeefseid joonistusi, lõõgastuda pimemassööride käte all, harjutada valge kepiga kõndimist, maletada ja kabetada pimedatega, uudistada pimeda inimese kõrgtehnoloogilist töökohta ning testida erinevate materjalide tuvastamist. Kohal on pimedad harjavalmistajad, kes tutvustavad seda pika traditsiooniga tööala ja nägemispuudega punujad Saaremaalt, kes näitavad oma kuulsat korvipunumisoskust. Vastatakse nägemisega seotud küsimustele ja võib proovida erilisi prille, mida ette pannes saab aimu erinevatest silmahaigustest. Näidatakse punktkirjas kirjandust ja puuteraamatuid ning pimedate käsitöid. Ürituseks on valminud spetsiaalsed meened ning trükkimisel juubelimark, mida kogujad saavad soetada vaid sellel üritusel. Kindlasti on ka huvitav pimedate korraldatav teeninduse testimine, kus uuritakse müüjate valmisolekut teenindada pimedaid inimesi ning konsulteerida neid. Parimale teenindajale on auhind.
Keskustes esinevad pimedate laste ja täiskasvanute kollektiivid kõikjalt Eestist: Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandist, Kuressaarest ja Narvast.
Ülemaailmsel punktkirjapäeval korraldatav teabepäev on stardiks Eestis kuni 15. oktoobrini, valge kepi päevani, toimuvale üritustesarjale, kuhu kuuluvad erinevad näitused, teabepäevad, võistlused ja konkursid.
Oluline on ka mainida, et juba teist aastat on rahvusvahelise punktkirjaesseede võistluse üks auhind tulnud Eestisse. Tänavu pälvis selle neiu, kes õpib Emajõe Koolis. Tema auhinna üleandmine toimub sama ürituse raames Tartus.

Tallinna ürituse kontsertkava:
10:50 Saaremaa PÜ ansambel
11:30 Pärnu PÜ ansambel
12:00 Avasõnad. Saaremaa PÜ ansambel, Tallinna noor klaverimängija Jakob Rosin ja laulusolist Svetlana Galiguzova
12:30 Saaremaa PÜ ansambel
13:00 Üritustesarja logokonkursil osalenute autasustamine. Ida-Eesti PÜ ansambel ja lusikasolist Viktor Gudrjanov
13:30 Pärnu PÜ ansambel
14:00 Esseevõistluse “Kuus punkti” väljakuulutamine, Euroopa punktkirjaesseede võistluse tulemuste avaldamine ja elektrooniliste teabetekstide lugemissüsteemi käivitamine. Ida-Eesti PÜ ansambel ja lusikasolist Viktor Gudrjanov
14:45 Põhja-Eesti PÜ naisansambel
15:30 Põhja-Eesti PÜ puhkpilliorkester
16:00 Põhja-Eesti PÜ klarnetisolist Vello Vart
16:15 Põhja-Eesti PÜ naisansambel
16:45 Põhja-Eesti PÜ puhkpilliorkester
17:15 Põhja-Eesti PÜ naisansambel
17:30 Põhja-Eesti PÜ puhkpilliorkester
17:45 Parima teenindava kaupluse autasustamine
17:50 Põhja-Eesti PÜ naisansambel


Tartu ürituse kontsertkava:
11:00 Emajõe kooli ansambel
11:30 Lõuna-Eesti PÜ puhkpilliorkester
12:00 Avasõnad. Maarja Haamer torupillil
12:30 Lõuna-Eesti PÜ estraadiansambel
13:00 Emajõe Kooli ansambel
13:45 Maarja Haamer flöödil
14:00 Esseevõistluse “Kuus punkti” väljakuulutamine, Euroopa punktkirjaesseede võistluse tulemuste avaldamine ja elektrooniliste teabetekstide lugemissüsteemi käivitamine. Lõuna-Eesti PÜ puhkpilliorkester
15:00 Lõuna-Eesti PÜ estraadiansambel
15:45 Maarja Haamer suupillil
16:00 Lõuna-Eesti PÜ puhkpilliorkester
16:30 Lõuna-Eesti PÜ estraadiansambel
17:00 Parima teenindava kaupluse autasustamine
17:15 Maarja Haamer plokkflöödil

Üritustesarja ja punktkirja tutvustamiseks on avatud ka veebikodu aadressil http://braille.laegas.ee/

Lisainfo:
Janar Vaik (meediasuhted, Tallinna ürituse korraldus), tel. 53 838 129 e-post janar@laegas.ee
Inga Koch (Tartu ürituse korraldus), tel. 514 1834 e-post inga@laegas.ee

reede, 19. detsember 2008

Päkapikula 19.12.2008


Asjadele võib ju vaadata mitut moodi. Ninnul on päris huvitav küsimus. Sellele võib vastata, et internetivanaemade põlvkond on juba praegu täiesti olemas. Mis viiekümne aasta pärast saab, seda ei oska isegi mitte ennustada. Aga äkki tõesti hakatakse jälle reaalis suhtlema ning see oleks tegelikult üsna tore.

Ning vahelduseks lood ajast, mil internetist polnud keegi undki veel näinud, telefon oli luksus ning raadio asemel toimis isiklik kontakt. Eestimaa peal ringiliikumine, eriti kui mõnes kõrvalises kohas elasid, võttis lausa paar päeva. Tundub, et need ajad tulevad tagasi...

Ning päkapikk leidis midagi väga kasulikku, millest peab kõrgema ülemusega kindlasti rääkima - et see oma kotti tühja-tähjaga ei koormaks. Põhjapõtradel ju ka raske, äkki peab paar tükki veel äragi koondama.

Aga virtuaalsed kommikotid tulevad ikkagi!

neljapäev, 18. detsember 2008

Päkapikula 18.12.2008


Eks pühade lähenedes muutu lapsed järjest tublimaks, vaja ju päkapikule näidata, et nad ikka kommid ja kingitused ära on teeninud. Mine sa muidu tea, mida see päkapikk suurele punase mantli ja valge habemega tegelasele ette luiskab.

Blogijad on kah nagu lapsed, vähemalt mõnikord. Igal juhul avastas päkapikk, et üks kaua vait olnud blogija on end tõsiselt käsile võtnud ja lausa kolm postitust teinud ühe päevaga. Tubli! Loota jääb, et see pingutus liiast polnud ja jälle pooleaastast vaikust ei järgne.

Selle pingutuse eest aga virtuaalkommid välja teenitud.

kolmapäev, 17. detsember 2008

Päkapikula 17.12.2008


Päkapikk otsustas, et temagi tahab veidi puhata ja mängida. Eriti tore on, et netti on pandud viited uutele ja ägedatele mängudele. Päkapikk jooksis kohe mängima ning ulatab viitajale virtuaalse kommikoti.

Uute leidudeni!

teisipäev, 16. detsember 2008

Päkapikula 16.12.2008


Nädalake veel ja ongi pühad käes. Päkapikul on käed-jalad tööd täis. Blogist avastab kah juba igasuguseid imelikke otsisõnu, millest suur osa paraku pühadega seotud ei ole. Aga Mari Kiduke leidis hoopis põnevamaid.

Pühad on ka suur söömise aeg. Loomulikult on kõik daamid hädas - kuidas see küll kaalule mõjub? Seda üllatavam oli näha, et kellelgi on hoopis vastupidine probleem ja ta ei soovigi enam alla võtta. Äärmiselt ebanaiselik!

Aga mis juhtub, kui dokumendid koju unustad? Päkapikul polegi ju passi.

Nende kirjatükkide eest virtuaalsed kommikotid (kaalu nad paraku tõsta ei aita :P)

esmaspäev, 15. detsember 2008

Maailma ägedaim auto!

I'm a Ferrari 360 Modena!

You've got it all. Power, passion, precision, and style. You're sensuous, exotic, and temperamental. Sure, you're expensive and high-maintenance, but you're worth it.

"Take the Which Sports Car Are You? quiz.

Kosmosehipi juurest leidsin

Päkapikula 15.12.2008


Päkapikk on hädas - eile peeti ju fotojahti. Nii palju ilusaid pilte, et kohe ei oskagi valikut teha. Ega siis midagi, suur virtuaalne kommikott läheb fotojahi päevikule ning kõik jahtijad võivad sealt oma jao võtta. Päkapikul muidugi hea meel, et teda keegi vanade ja hüljatute hulka ei arvanud.

Teise kotikese peaks saama Larko - blogimise kodukorra eest. Päkapikule niisugune kord meeldib.

Ja lapsesuu on üks ammendamatu hea tuju allikas. Küsimus aga oli täiesti asjakohane, ega tänapäeval tea ju, mida need täiskasvanud välja mõtlevad :P

Hääd komminosimist!

Otsitakse abi!

Sain meili, mida paluti levitada.



Armas sõber!!

Mul on üks tuttav, kellel on väga abi vaja .
Tema nimi on Kersti Aru, ta on 45 aastane, elab Raplamaal väikeses Kohila alevis.

Kersti lugu on selline -

2006.aastal diagnoositi tal lõualuu vähk. Vähi leviku takistamiseks eemaldati tema alalõuast üks pool. Peale operatsiooni ei olnud tal võimalik rääkida, süüa närimist vajavat toitu, liikuda väljas. Veel praegugi toitub ta sondi abil, valades selle kaudu endale püreeritud toitu söögitorru. Kõnevõime on mõningal määral taastunud tänu harjutamisele ja isiklikule leidlikkusele. Õues liigub ta isevalmistatud maskiga.

Eesti arstidel puudus siiani sellise juhtumi osas praktika.
Kerstile on Saksamaalt tellitud näoprotees, mille paigaldamine nõuab mitmeid keerulisi operatsioone, mille kulud enamuses tuleb tasuda Kerstil endal.
Seniselt on Kersti tasunud proteesi eest 16290 krooni. Sellest summast on Eesti Haigekassa lubanud kompenseerida 4000 krooni.
Edasised operatsioonid ja proteesi paigaldamiseks vajalikud toimingud, mida ei ole vähe, tuleb Kerstil endal tasuda. Samas kaasnevad erinevad kulutused, mida ei oska ette ennustada.

Toetust on küsitud Eesti Vähiliidust, seal aga väikeste asjade jaoks raha ei jätku. Toetatakse suuremahulisi projekte.

Jaanuaris läheb Kersti Tartusse dr. Müürsepa juurde kuhu on kutsutud spetsialistid Saksamaalt ja algavad uuringud veel vajaminevate operatsioonide ning täiendava proteesi ja lisade osas, et täita Kersti põse osa ja ühendada erinevad proteeside osad.

Kui Kersti elab kannatlikult üle selle pika ja ebameeldiva operatsioonide jada (kõige hullem on ju selja taga), kohaneb võõrkehaga oma näos võib temagi taas mõne aja möödudes käia õues, suhelda kaasinimestega, süüa toitu suu kaudu seda närides, leida endale sobiva töö ja elada oma elu, mitte küll enam nii kui varem, aga siiski inimväärsemalt kui praegu.

Kord kuus käib ta end töötuna registreerimas, et saada töötu abiraha, mis kehtib märtsi kuuni. Lisaks saab ta töövõimetuspensioni.
Teostatud operatsioonid ja ravi on Kersti perele toonud kaasa omajagu kulutusi. Eelolevate operatsioonide lisakulutused ja täiendava proteesi maksmine jääb täielikult Kersti ja tema pea seitsmekümneaastaste vanemate kanda. Kust võtta se raha nad ei tea. Kui suureks kujuneb vajaminev summa selle saab teada kui doktorite konsiilium on oma lõppsõna öelnud.

Hea sõber. Palun toeta Kerstit tema mures.
Sinupoolne väiksemgi toetus on suureks abiks.
Lisan siia Kersti ema Tiiu Aru telefoni, kes on pädevam kogu sellest loost teile rääkima tel. 55567148.
Kersti arvelduskonto nr. on 1101094888

PS!
Estonia Talveaias on 4.jaanuarini avatud gobeläänikunstnik Pilvi Blankin Salmini heategevuslik gobelääninäitus.
Ühe oma töö müügist - "Hansa ajast tänapäevani" saadava tulu annetab ta Kersti operatsioonikulude ja rehabilitatsiooni toetuseks.

Heade soovidega ette tänades
teie Pilvi Blankin Salmin ja Ano Laan

pühapäev, 14. detsember 2008

Päkapikula 14.12.2008


Päkapikul oli eile tõsine tööpäev. Üllatuslikult oli kommiväärilisi blogilugusid rohkem kui kunagi varem. Sussid aknalauale!

Killuke - kui laps tahab olla nagu tema emme, siis on see midagi erakordselt toredat! Pole just igapäevane asi selles närvilises ja tormavas maailmas...

Rents, lõbus oli lugeda, tõepoolest! Ja loo moraal kenasti lõpus :P

Juuni - väga lahe aastaplaan! Millal täitmise aruanne tuleb?

Eks ta ole - üks asjalik kommentaar, mis haakus paljude teiste sel päeval loetu ja kuulduga. Ole rahulik, ei hakka siin veel keegi välja surema.

Virtuaalsed kommikotid on teile.

Sind pole kellelegi vaja

... ehk siis fotojaht teemal vana ja hüljatud.


Üks väike ja vana maja... Aastaid tagasi elas selles tore perekond: ema, isa, kaks poega, tütar ja imevahva taksikuts. Aga aeg teeb oma töö - ema-isa läksid sinna, kust tagasi ei tulda. Üks poeg kolis minema oma perega. Teine jäi õega, tegid maja pooleks ning elasid veel aastaid rahulikult. Siis aga hakkas kojujäänud poeg üha rohkem pudelisse vaatama kuni lõpuks sinna uppus kah. Õde leidis, et tema üksi ei jaksa, kolis ära laste juurde. Maja jäi tühjaks.


Algul olid veel aknad ees, kuid mõnedele inimestele oli ju viinavõtmiseks peavarju vaja. "Tänutäheks" lammutasid ära kõik pliidid ja ahjud, peksid puruks viimse kui aknaruudu. Pärijad käisid, naelutasid haigutavad avad laudadega kinni ning nii see majake seisab juba aastaid. Ära osta ja korda teha ka keegi ei taha...


Kaua veel?

laupäev, 13. detsember 2008

Päkapikula 13.12.2008


Aastalõpp läheneb ning ühes sellega igasugused peod ja koosviibimised. Vana probleem - paljudel pidudel on peakülaliseks üks suurt punast mantlit kandev valge habemega tüüp. Muidu igati kena, kotitäis kingitusi kaasas, aga ta kurinahk ei täi neid kingitusi niisama kätte anda, tahab laulu või luuletust kuulda. Jorised midagi, siis ütleb, et sa oled seda mulle juba kolm viimast aastat esitanud, äkki saaks midagi uuemat. Oh häda, kust neid uuemaid võtta? Pole viga, Janke on blogijatele lahkesti abikäe ulatanud.

Päkapikk hindab kõrgelt Janke püüdlusi ning preemiaks teadagi kommikott.

Aasta ämber



*Tuhanded puudega inimesed ootavad endiselt raha

*Sotsiaalministeerium alustas suure segaduse põhjuste selgitamiseks sisejuurdlust.Seoses sotsiaalkindlustusameti uuele süsteemile üleminekuga ootab umbes tuhat inimest endiselt oma saamata jäänud töövõimetuspensioni ja veel tuhat inimest puudetoetust. Päevaleht kirjutas novembris, et ligi 7000 töövõimetuspensionäril jäi oktoobri algusest kuni novembri keskpaigani tegemata uus rutiinne ekspertiis ja seetõttu jäi neil saamata ka pension. Summad jäid välja maksmata, sest sotsiaalkindlustus­amet läks üle uuele süsteemile. Näiteks jäi paljudel inimestel, kellele töövõimetuspension on ainuke sissetulek, saamata kahe kuu pension: nii novembri kui ka detsembri oma.Kui paljudel täpselt, ei oska amet öelda. Veel detsembri alguses oli suudetud läbi vaadata 2666, nüüdseks ligi 5000 ekspertiisi. Umbes 1000 inimest vajavad küll ainult puudeekspertiisi, mille alusel määratakse puudetoetus, kuid ka selle määramine toppab. Sotsiaalminister Maret Maripuu on tunnistanud, et olukord on kahetsusväärne ja ministeeriumis on alustatud sisejuurdlust. Ühtaegu pandi uus kord, mille alusel sotsiaalkindlustus­amet pidi tööle hakkama, paika sotsiaalministri määrusega alles 23. septembril. Jõustuma pidi uus kord juba 1. oktoobril ehk viis tööpäeva hiljem.

* Mure on suur

*Inimesed, kes tekkinud segaduse tõttu sissetulekust ilma jäid, aga arvavad, et ministeerium jättis kogu ülemineku korraldamise viimasele minutile, tagamata, et uus, katsetamata süsteem ka tööle hakkab. „Olukord on kurb ja mure inimestel suur,” ütles Eesti liikumispuudega inimeste liidu tegevjuht Auli Lõoke. Tema sõnul olid segaduses ka perearstid ja sotsiaaltöötajad, kellele uut korda eelnevalt ei tutvustatud. Tallinna perearstid pärjasid aga sotsiaalministeeriumi selle segaduse eest aasta „ämbriga“.

„Ämbri” said sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja ja sotsiaalkindlustusosakonna ametnikud Riina Riisalo ja Merle Malvet.

reede, 12. detsember 2008

Päkapikula 12.12.2008


Mõnel päeval jääb ette asju, mis puudutavad midagi sügaval hingesopis, panevad seal midagi kaasa helisema.

Eilse päeva üks mõjusamaid lugusid minu jaoks tuli hoopis kaugelt, teiselt poolt suurt lompi. Väikese Regina võitlus on midagi, mis mulle väga korda läheb. Ega muud, kuhjaga häid soove sinnapoole!

Teine asi, mis hinge läks, on üks Jarek Jõepera foto. Kahjuks ei leidnud ma seal kommenteerimise võimalust. Olgu siis siinkohal öeldud, kuiväga see mulle meeldis ja kui sügav mõte selles oli minu jaoks.

Ja sinna otsa Liina nimejutt on lihtsalt lahe lugemine ning pani mõnusasti ja äratundvalt muigama.

Päkapikul on hea meel, et saab komme jagada.

Pangatibid, õppige lugema!


Mitte ei saa aru, kui ma teen pangale või mõnele teisele asutusele päringu ja palun vastust meilile, miks nad selle asemel ikka mulle helistama kipuvad? Kas tõesti on sõnade "telefon" ja "meil" kirjapilt nii sarnane, et ajavad segamini?

Mul ei ole alati võimalik telefoni vastu võtta ning sellepärast ongi ta mul tavaliselt hääletu reziimi peal hoopis. Või kui ka saan rääkida, on vaja info ka üles kirjutada ning paberit ja pastakat mul kah igal momendil käepärast pole. Teinekord aga ei saa rääkida ning tagasi helistada ka ei saa, sest millegipärast on tegu varjatud numbriga. Kuhu ma siis helistan või keda küsin?

Viimane kord vihastasin päris korralikult, saatsin päringu uuesti ning trükkisin meiliaadressi lausa boldis ja punasega, et ikka silma torkaks.

Iseasi on veel see, et korra sain telefonis hoopis vale infot. Teisel pool oli küll igati kena naisterahvas, seletas lahkesti, kuidas ma oma probleemi lahendatud saan netipangas. Aga vaat ei toiminud see asi ja ma pean ikka kuskile kontorisse ronima. Tore e-riik ja e-pank ikka küll. Oleks siis kohe võinud öelda, kuidas asi on, seda enam, et just selle panga kontoreid iga nurga peal polegi.

Ma võibolla ei virisekski siin, kui see oleks ühekordne juhtum. Paraku on see üsna tavaline. Võidaks nagu ükskord aru saada, et mitte kõik inimesed ei saa mitmetel eri põhjustel telefonis suhelda.

neljapäev, 11. detsember 2008

Päkapikula 11.12.2008


Vahel kerkib mõni teema paljudes blogides korraga esile, ühel on midagi hinge peal ja teised siis oma blogides sekundeerivad talle. Eks igaühel ole ju oma nägemus ja se ei pruugi teiste omaga täpselt ühte langeda. Aga samuti on ka lugejale huvitav, kui sama teemat avatakse mitme nurga alt.

Eilse päevateema kohta ei hakkaks enam sõna võtma, Gea ja Hundiulg tegid seda vägagi hästi. Ning Nirti muidugi ka. Kommikotid on teel.

Valulävest


Lugesin järjest Naise ja Valgeseeliku postitusi ning mingil kombel need haakusid teineteisega. Olgu ka kohe öeldud, et kogu järgnev jutt ei ole mingi konkreetse blogi ega blogijaga seotud vaid minu enda edasiarendused samal teemal.

Meil igaühel on erinev valulävi asjade tajumisel. Mis ühe jaoks on süütu nali, võib teisele olla karjuv ülekohus. Sageli me isegi ei mõista, mille peale teine solvus - ma pole ju midagi pahasti mõelnud. Samuti ei oska me alati ise ka ära seletada, mis nüüd sellist oli, mis karika üle voolama pani, miks me tunneme, et meid kiusatakse.

Kiusamine ei ole ju tingimata füüsiline, isegi mitte enamasti. Peened torked, läbi lillede vihjamine, natuke irooniat. Mõni ei tee sellest väljagi, teine solvub pisarateni. Kõrvaltvaataja ei pruugi üldse taibata, milles asi.

Ma ise olen ikka arvanud, et olen suutnud endale juba üsna paksu naha selga kasvatada. Paljudest asjadest vaatan lihtsalt üle või mööda ning vihastan üpris harva. Enamasti kehitan õlgu - no olgu nii, kui teisele nii paistab. Aga juhtub ka seda, et ajapikku asjad kuhjuvad ning mingil hetkel vallandab näiliselt pisiasi korraliku plahvatuse. Siis on kõik jahmunud - poleks nagu põhjust ju. Aga keegi ei tule selle pealegi, et mingist vaevutajutavast piirist on üle astutud.

See tegelikult on paksunahalisuse üks oluline miinus. Kõik harjuvad sellega, et võib endale päris palju lubada, teine kannatab kõik välja. Aga kaitsekiht kulub vaikselt õhemaks. Mingi seos on siin kindlasti ka energiaga - selleks, et rahulikuks jääda, kulub seda rohkem ning varud saavad ükskord otsa.

On asju, mida üks terve mõistusega inimene endale teiste suhtes ei peaks lubama. Otsene halvustamine, mõnitamine, jõhkrutsemine. Sellistele asjadele on kergem vastu astuda, need on nii ilmsed. Aga kõike seda võib teha palju peenemalt. Vaikne ärakasutamine, heatahtlikkuse maski alla peidetud üleolek - seda on raskem märgata ja sellega on ka raskem võidelda.

Kuid on inimesi, kes ka niisuguseid asju kohe tajuvad ning kelle jaoks see võrdub kõige rängema otsese solvanguga. Oht on siin, et hakatakse varjatud tagamõtet nägema ka seal, kus seda tegelikult pole.

Kuidas toime tulla, kui me kõik nii erinevad oleme? Kuidas tajuda teise inimese läve ka siis, kui meie endi oma sellest tunduvalt kõrgem on? Kuidas suhelda kaasinimestega nii, et me neile kasvõi tahtmatult liiga ei tee?

kolmapäev, 10. detsember 2008

Päkapikula 10.12.2008


Vahel on ikka probleeme või küsimusi. Internet on nendele vastuse otsimiseks päris hea koht, muidugi siis, kui tead, mida otsida. Mõnikord aga on nii tore, kui keegi on selle vaeva sinu eest juba ära näinud ning pole kade olnud, vaid oma blogisse tulemused üles riputanud.


Seekord leidiski päkapikk päris asjalikku juttu, ilusti puust ette ja punaseks tehtud. Kurimuri Krõõt ja osaline, teile kuluks kummalegi lausa kotitäis komme selle eest!


Krõõda jutt mind ennast otseselt ei puuduta, kuna mina oma ametis haiguslehte niikuinii võtta ei saa. Aga ülejäänud perele on see kasulik teave.


Osaline, meil on just sama probleem siin lahendamisel ja need soovitatud nipid on täitsa ägedad, lähevad käiku!


Ilusaid leide blogimaailmas teilegi!


teisipäev, 9. detsember 2008

Päkapikula 9.12.2008


Kui päev on hall ja tuju sant, on mõnus leida midagi südantsoojendavat. Mõni asi paneb kaasa muigama, mõni lausa laginal naerma.

Elu on kirju ja hea, kui kellelgi on silma toredate juhtumiste märkamiseks ning klahviklõbistamise oskust, et neid ka teistega jagada.

Trulla ja Kaamos, teile neid oskusi on jagatud ja päkapikk arvas, et kommid igati teenitud.

esmaspäev, 8. detsember 2008

Päkapikula 8.12.2008


Nädalajagu detsembrit möödas, päkapikud juba üsna aktiivseks muutunud. Hommikul susse jala otsa ajades peab üpris ettevaatlik olema, et mitte millegi otsa sattuda.

Blogid on kah seinast seina, mõni juba jõuluträni täis, teised ootavad vaikselt õiget aega. Aga päkapikk käis õige usinalt piilumas ja valis seekord välja Juta ja Mareti.

Juta lugu lugedes naersin ikka päris südamest (ja sugugi mitte kahjurõõmsalt). Elus juhtub ju kõike, aga mitte kõik ei suuda seda nii humoorikalt kirjeldada. Tuttav olukord oli, aga mind on elu õpetanud, et üks korralik trossijupp peab majapidamises ikka leiduma :P

Mareti blogi on varjusurmast ärganud ning kohe sellise südamliku looga. Oleks sedalaadi asju rohkem, oleksid praegused hallid päevad hulga värvilisemad!

Eesti Politsei, tehke järele!


Räägime siin Valgevenest kui meist arengus tagapool olevast maast. Aga ega ikka ole küll, mõnes osas peaksime häbiga silmad maha lööma. Eesti Politsei võiks küll Valgevene miilitsalt eeskuju võtta ja kah veidi viipekeelt õppida!

Siis ei juhtuks ehk enam nii nagu Tallinnas 2007 jaanuaris, kui politseinikud kurte autoparandajaid pättideks pidasid ning ka vastavalt tegutsesid. Ning viieaastane laps ei peaks vanemate ja politsei vahel tõlki mängima.

pühapäev, 7. detsember 2008

Päkapikula 6.12 ja 7.12.2008


Kuna siin jäi päkapikutamisega päev vahele ning nädalalõpp niikuinii ei tundu blogimist soosivat, rahval muudki teha, saab nende kahe päeva kommid välja jagatud ühekorraga. Laupäevane komm siis reedese loo eest ning tänane komm eilse eest.

Laupäevane komm läheb Nahkanuiale. Langesin iseenda seatud tingimuste lõksu - kommi saab konkreetse loo eest, mitte kogu blogi. Seepärast sai hulga põneva seast üks praktilisema kallakuga lugu valitud. Aga tegelikult on selle blogi rahvas ära teeninud kommikotte lausa mitu igaks päevaks. Tänu neile elavneb jälle üks Eestimaa kõrvalisem nurgake.

Ning eile rõõmustas mu silma Kristjan. Minule lihtsalt meeldis tema seekordne fotojahi pilt üle kõige.

Kuigi alguses palusin kõigil kommisaajatel päkapikku ka edasi toimetada, tundub, et kõigil on omade blogidega küllalt tegemist ning polegi aega kaasblogijatele väikest jõulurõõmu teha...

laupäev, 6. detsember 2008

Soojaks läheb

video

Taeval on mitu nägu

Taeval on palju nägusid. Kord on ta sinine üksikute pilvetupsudega, kord hall nagu hundi kasukas. Õhtul mere ääres võib tal aga värve olla rohkem kui inimene suudab kokku lugeda.
Väike valik eri aegadel ja eri kohtades tehtud taevapilte. Viimased igal juhul said täna autoaknast klõpsatud, kui Viimsist koju sõitsime.

reede, 5. detsember 2008

Aardejaht - kotid-kohvrid

Minu jaoks on kott igapäevane tarbeese ja üsna vähe olen alles hoidnud selliseid, mis oma otstarvet enam täita ei suuda. Põhjus on väga proosaline - ruumi ju pole. Enamasti kannan mulle meeldiva koti vaat et ribadeks ning siis tuulan poode mööda, et midagi samaväärset asemele leida.

Pildil aga on tõepoolest looga kott.


Kunagi aastaid tagasi toimusid Taanimaal kurtide olümpiamängud, tookord viimast korda maailmamängude nime all, aga ikkagi ROK-i egiidi all ja olümpiasümboolikat kasutades. Ainuke maa, mille rahvuslik olümpiakomitee sportlaste riietusel ja varustusel olümpiasümboolikat kasutada ei lubanud, oli Eesti. Nii polegi sellel koondislase kotil olümpiarõngaid, on ainult riigi nimi.


Pärast mänge oli soovijatel võimalik osa nendest kottidest endale osta. Mina ostsin ka. Aastate jooksul olen just selle kotiga ringi rännanud mitmel pool maailmas. Nüüd aga on kott auga pensionile saadetud ning teenib asjade panipaigana.


Järgmisel nädalal on järg tehnikaaarete käes.