Siin Eestis pole see enam ammu päev, mil puuetega inimesed saavad võimaluse end ka korra aastas tähelepanuväärsetena tunda, et siis muul ajal vaikselt nurgas istuda ja kätt väristada - palun aidake ja toetage meid, me ei tule muidu toime. Vastupidi, see on päev, mil saab rääkida paljust saavutatust, saab küsida, milline on sõnum maailmale, kuidas koos edasi minna, kuidas teha nii, et meil kõigil oleks hea.
Füüsiline või vaimne puue pole enam häbiplekk, see on osa paljude inimeste olemusest, on õigus olla teistsugune. On õigus olla tunnustatud sellisena, kui ollakse, õigus osaleda ühiskonnaelus võrdväärse partnerina.
Jah, paljudel on sellised erivajadused, mis nõuavad lisakulusid, abivahendeid, elu- ja töökohtade kohandamist. Mitte kõik ei ole selles vallas veel lõplikult tehtud, kuid tasapisi liigub asi paremuse poole. On aru saadud, et sellised asjad parandavad meie kõigi toimetulekut - näiteks kaldteed ja madalad bussid on mugavamad ka lapsevankriga emadele ning vanuritele, selged infoviidad meeldivad kõigile, võimalus jõukohst tööd teha mõjub positiivselt kogu majandusele jne jne.
Täna räägime eelkõige sellest, et me kõik oleme inimesed oma soovide, oma eripäradega, me kõik tahame olla armastatud ja tunnustatud, me kõik vajame üksteist.
HEAD INIMESTE PÄEVA!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar