Olen hakanud üsna intensiivselt uuendama tutvust Virumaaga. Olid ajad, mil olin seal sagedane külaline, kuid ligi paarkümmend aastat juba võõraks jäänud. Sügisel sai siis üle hulga aja sinna üks trett tehtud ning täna jälle.
Oli mitmeid meeldivaid leide, hoolimata hallist ja sombusest ilmast. Inimesed tunduvad lahtisemad olema kui Tallinnas, võib-olla ka sellepärast, et ei olnud seda igapäevast kiiret taga. Rakvere Vaala keskus üllatas päris mitme meeldiva asjaga, Mezzo kohv annab paljudele pealinna söögikohtade omadele silmad ette, Viitna külje all Narva maantee ääres pakuti üllatavalt head Armeenia rooga.
Need asjad jäävad elu praktilisemasse poolde. Aga olemine ise oli kuidagi kodune ja mõnus. Ei olnud seda tunnetki, et appikene, kuhu perifeeriasse ma nüüd sattunud olen! Jah, jäi mullegi ette paar varemetes tühja maja, aga Tallinnas näen neid iga päev rohkemgi. Ja võin ka öelda, et pealinnas pole peateede ääredki nii puhtad ja korras kui sealsed külavaheteed.
Muidugi ei jõudnud ma päris mitmesse oma noorpõlve lemmikpaika, aga ma lähen jälle.
Ning pilt on tehtud samuti täna - õhtutaevas Virumaa kohal.
1 kommentaar:
Täitsa õiget värvi taevas :)
Postita kommentaar