Meie lähedal üks pere võttis endale hiljuti vana koera kõrvale kena kutsika. Loomad on hästi toidetud, nendega käiakse pidevalt jalutamas. Peaks nagu kõik korras olema. Tütar aga kurtis, et oli ühel päeval näinud, kuidas peremees mingi koeruse pärast kutsikal turjast haaras ja korralikult raputas. Ei tahtnud uskuda, kuid täna nägin ise sedasama. Kutsikas vallatles, ei teinud peremehe keelamisest kohe välja ja tõepoolest krabati tal seepeale natist kinni ja raputati nagu kaltsukotti. Küsisin peremehelt, miks ta nii teeb, tema vastas, et kuidas siis muidu loomale häid kombeid õpetada, kui ei karista. Esiteks ei teinudki kutsa mingit suurt pahandust, lihtsalt mängis ja teiseks - saab ikka küll teisiti!
Meil on endil ka noor koer, ei tule pähegi, et teda lüüa või sakutada. Rahuliku järjekindlusega saab looma väga hästi sõna kuulama panna.
Mis sõber niisugune on, kes peremeest kartma peab?
7 kommentaari:
vaata, koeraemmed võtavad kutsikatel, kui need ülekäte lähevad, turjanahast kinni ja sakutavad. seega see on koertekeeles väga üldmõistetav korralekutsumise viis.
kui nüüd koer on veel selline juurikama iseloomuga, siis on turjast kinni võtmine täiesti ok korralekutsumise viis. kusjuures lahti lasta ei tohi enne, kui loom on tõesti silmnähtavalt alla andnud st ei hakka enam vastu. vastasel korral õpetad sa tüübile hoopis, et sina oled nõrgem ja üldse see on sihuke tore mäng.
muidugi peab sealjuures vaatama, et sa päris vägivaldseks ei lähe ja looma ei vigasta. kutsika puhul eriti.
mina ise eelistan kuriloomal suuremate pahategude korral peast kinni võtta ja teda endale otsa vaatama sundida, kuni mina moraalijutlust ütlen. ega ma teda muidugi tõsta ei jõuaks ka ja ignoreerimistaktika mulle jälle ei meeldi. ma ise ei oska nii, et päevi ei suhtle loomaga.
kati
Hariv kommentaar. Tuleb välja, et koera kasvatamises on ka teadmisi vaja(uudis, uudis!). Olen näinud koeri, kes üldse ei allu oma peremahele. Tuuseldavad seda ja lähevad sinna, kuhu ise tahavad. mul oli aiammaanaabril suur kuri koer, kes üldse ei allunud perenaisele. Kord oli see aiamaal lahti ja jooksis minu poole. Perenaine hüüdis mulle:"Mine kuuri!" Mitte ei hüüdnud koerale:"Tagasi!Siia!"
Koer oli midagi vetelpääste koera taolist, väga suur ja hirmuäratav.
Meie väiksel lollil penil tõmbas kõhu lõhki, õnneks jäi elama.
ahjaa, veel niipalju, et ega asi ei ole kartmises. asi on aktsepteerimises. selles, et loom peab teadma, et sinu sõna maksab.
kusjuures kõik sõltub eluka tõust ja niisama iseloomust ka. mõni on selline leebeke, et vaatad pikema pilguga otsa, siis käivad juba kõrvad vastu pead lidusse. teine proovib ja proovib, et kuidas ikka oleks, kui mina oleks boss.
aga jätkuvalt, päris liiga teha ei tohi ehk ma jumala eest ei propageeri mingit tõsist vägivallatsemist looma kallal.
kati
Anonüümsel on õigus, esimene asi, mis tuleb endale koera soetades ja kasvatama hakates selgeks teha, on see, et koer on koer on koer ega saa adekvaatselt aru meie kõige viisakamalt ja inimlikumalt mõeldud lähenemisest, mis võib hoopis vastupidise efekti anda. Koeraomaniku esmakohustus on ära õppida veel üks võõrkeel, see, mida koerad räägivad ja temaga selles keeles suhelda ning õnneks on viimastel aastatel see eneseharimise võimalus meie emakeeles täitsa olemas ja kättesaadav.
Ühine keel on pika, mõlemat poolt rõõmustava ja probleemivaba suhte alus.
No mina ütleks ka, et turjast kinnivõtmine on täitsa ok, aga kartulikotina raputamine ikka mitte. Sakutamisel ja tuuseldamisel on ikka vahe sees ja ise ju nägin, kuidas täismees ikka jõuga raputas. Meie oma oli muidugi paras võrukael, võtsime lihtsalt kõrvast kinni ja sundisime paigal istuma, kui midagi oli. Sai aru küll.
Kasutan juhust ja küsin ekspertidelt nõu: kuidas teha koerapuberteetikule selgeks, et üle aia hüppamine on paha? Ta sinder harrastab seda siis, kui meid kodus pole.. küla pealt kinni püüdes pole ju enam mõtet karistada!
Ps, koer on emane, suur, steriliseeritud, natuke alla aasta vana.
Tänan!
Ritsik ----> http://koertekoda.ee/forum/ kasuta otsingut, kordi räägitud teema seal.
Postita kommentaar