esmaspäev, 22. oktoober 2007

Hallooo, mis toimub?!

Järjekordselt viimaste päevade jooksul teatab üks blogija plaanist blogi ära kolida või hoopis lõpetada. Põhjus ikka sama - keegi, olgu siis tuttav või võõras - loeb, näpib juhuslikud mõtted välja ja hakkab neid siis kõverpeegeldama, poogib külge oma arusaamu, teeb meelevaldseid järeldusi, ning, selle asemel, et need iseenda uitmõteteks jätta, kasutab suvalistes kohtades ja suvalises kontekstis.
Blogi ei ole Riigi Teataja ametlik väljaanne, millesse tuleks suhtuda nagu viimase instantsi tõdedesse - nii on ja nii jääb. Blogis on kirjas just selle hetke mõtted ja meeleolud, mille sügavam tagapõhi jääb ainult kirjutaja teada. Tõlgendab igaüks neid muidugi iseenda rikutuse tasemelt, aga ei pea ju seda kogu maailmale kuulutama...


Mul on kahju, kui peitu poevad just need blogijad, kellel on tundlikum närv, kelle mõtted ja meeleolud pakuvad midagi vaimule ja hingele, kes oma olemasoluga toovad killukese päikest hallidesse hetkedesse.


Aga paraku tundub, et paljud tegutsevad internetis silmad ja kõrvad kinni ning suu lahti, solvates ja häirides teisi inimesi. Jumal andis inimesele kaks kõrva ja kaks silma ning vaid ühe suu, et meelde tuletada, kuidas peaks käituma. Kuid ta andis ka kümme sõrme ja siin me nüüd siis oleme...

13 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mina panin ka vahepeal oma blogi lukku justnimelt seepärast, et üks tuttav - khm, ennast suisa sõbrannaks nimetav - võttis ühest mu postitusest mu tookordse emotsiooni ja lajatas sellega mulle pool aastat hiljem näkku. Vastik oli. Nii vastik, et keerasin blogi lukku ja jagasin võtmeid vaid neile lugejatele, kes minu suhtes varem heathtlikkust üles näidanud ja mis peamine, need kõik olid inimesed, keda ma päriselus ei tunne, aga kelle blogisid ma loen. Millalgi keerasin ukse jälle lukust lahti, aga postitused, mis isiklikumaks kipuvad minema, panen nüüd lihtsalt parooli alla. Ja ega ma üldiselt oma tutvusringkonnas ei reklaami seda, et ma blogin. See eelpoolnimetet naisterahvas on ainuke, kellele kunagi aadressi andsin, aga ilmselt poleks pidanud sedagi tegema. Inimesed võivad ikka kohutavalt õelad olla.

Anonüümne ütles ...

Evolutsioon, evolutsioon, mitte jumal..., kuigi ka see esimene tundub rumal ja ekslik olevat.

Ega sa ometi Jumalat usu?

Tiia ütles ...

Pole hullu - tuleb meeles piudada vaid seda, et issanda loomaaed on suuuur :D
Nali naljaks, kuidagi paha on mõelda, et nüüd on blogimine lausa riikliku tähtsusega - see häirib mind...

Mul on paaril korral öeldud, miks kirjutasin nii naa ning miks olen selline nagu olen... SRY, SELLINE MINA JU OLENGI :) Mul oleks piinlik olla keegi teine. Miks peaksin häbenema seda, kes mina tegelikult olen... :) Blogimise alguses jaanuaris 2006 kartsin tegelikult palju rohkem kui praegu. Küll aga ma blogin ainult poole sellest, millest mõtlen.

Lukku ei pane ma vist kunagi - blogis on minu PÄRIS elu - olu.

Karuema ütles ...

jah minagi olen oma laksakad kätte saanud, ja otsustanud, et köikidest asjadest blogis ei räägi, aga need, millest räägin, räägin ikka oma nime ja näo ja tunde all...siiralt.
mind jubedalt ärritavad sellised paskapuhujad, kes arvavad et nad teavad, ja siis vötavad vabaduse hakata kaagutama...aga ma olen ka aru saanud, et sellised ei kao maapealt, kahjuks...

kukupai ütles ...

Wild, mida me kumbki usume, ei oma vist antud kontekstis tähtsust - niikaua kuni me oma uskumisi teineteisele pähe määrima ei hakka. Praegu ei näe küll põhjust kaklema minna.

Anonüümne ütles ...

A millepärast hiljem oleks põhjust kakelda? Ma võin oma õhtusöögi täitsa lahinguta loovutada.

Ma tegelikult ei küsinud seda kui põhjust kaklemiseks, veel vähem põhjuseks kuulutada "oma tõde", vaid mul lihtsalt tekkiski selline küsimus, tegelikult juba eile.
Aga jah, Sul on selles osas õigus, et teema on siuke, milles küsimine ei ole kõige parem variant, kes tahab, räägib ise, valides aega ja kohta, sest võimalus, et hakkab sadama mingit tõekivide rahet on üsna tõenäoline.

Palun kergemat karistust, ma kogemata... vähemasti seekord.

Anonüümne ütles ...

kukupai,
tead see on ka nihuke kaheotsaga asi.

ühtpidi, kui mõtted on kord avalikult välja öeldud, siis on nad ka avalikuks pruukimiseks, ma arvan. neid võib tsiteerida, kommenteerida, edasi arendada. või mis mõtet neid muidu olekski välja öelda?

sealjuures ei tea me muidugi iial, mis täpselt sünnib lugeja peas, kuidas ta võib millestki aru saada ja kas see on just nii nagu autor mõtles.

sestap mina isiklikult ei pahandu, kui mu mõtted kuskil ringi liiguvad ja veel kedagi mõtlema panevad. ja vabalt võib mu mõtetetele ka täiega vastu vaielda.

teisalt, kui keegi tahtlikult rebib tsitaate kontekstist välja keerabki kogu mu jutu pmst ristivastupidiseks sellele, mida ma väga selge sõnaga ütelnud olen, saan ma kurjaks küll.

kolmandast küljets, üks kodanik minu blogis kirjutatuga üksvahe just nii tegigi. järjekindlalt. korra ma käratasin, et pole nii mõelnud, aga edasi hakkas nagu juba naljaks, ei viitsind enam isegi selgitada.

igatahes, olgu, kuda nüüd on, karavan ei pea seisma jääma põhjusel, et mõned hauguvad ja hammustavad. sest, ma kardan, seda just hammustajad ootavadki ja see on neile põhjendamatu punktivõit. :-)

kati

Heli ütles ...

Ka minu arust see kahe otsaga asi...
Eriti siis, kui blogija võtab sõna üldistel teemadel, mitte isiklikel.Siis ju võiks ka avalikus blogis eeldada, et kõik ei pruugi tema sõnavõtuga üks-ühele nõustuda. Ja kui piisavalt suuremeelsust pole, et kommenteerimist eriarvamuseks lugeda ning see reaalset elurütmi segama hakkab, siis vast jah, parem kinnist blogi pidada.

Teine asi on vast n.ö blogija ahistamisega, Et kui keegi hakkabki süstemaatiliselt "käkki keeramas" käima. Sellele küll selgitust ei leia... Olen taolise "ahistamise" isegi läbielanud, üsna blogimise alguses. Lihtsalt võttis üks meeskodanik pähe solvuda, et temaga IRL kohtuda ei soovinud ning it-inimesena kasutas ära tollase blogtree dirty developmenti ja hakkas minu kohta meelevaldseid seoseid looma... Paraku tegi google cache sellest ka koopiaid ning seetõttu oli mul sellest üsna paksu pahandust:(
Mis aitas? Aitas õnneks ühe tõsise e-maili saatmine kõnealusele kodanikule ja seega asi lõppes. Käib aeg-ajalt tänaseni kommenteerimas. Heatahtlikult.

Ilusat aga leiab blogosfääris piisavalt ka avalikes blogides küll ja küll. Alles mõned päevad tagasi leidsin ilu nii, et hing jäi kinni:) Eks aga blogiilu ole lugeja silmades nagu ikka.

Pikk jutt, aga...blogimise identiteediküsimused enam-vähem samas kategoorias nagu Eesti filmgi... ikka vaatad:)

Toivo Ellakvere ütles ...

inimeste solvumis\ haavumis\ mossitamis - võime on piiritu.

kukupai ütles ...

Minu küsimus oli ajendatud just sellest, et keegi võtab vaevaks blogis avaldatud mõtteid pea peale keerata ja mingi aja pärast hakata blogija kallal nende pärast näuksuma - kusjuures kirjutatud oli risti vastupidist. Kui võõrad seda teevad, lasku käia, ei koti (mind isiklikult). Aga kui seda teeb keegi tuttav, kes ometi peaks blogijat tundma, siis pole imestada, et ühel hetkel vindi üle keerab.
Mis mind ennast imestama paneb - kui meelega mingi teema õhku viskan, et eri arvamusi kuulda, siis on vaikus. Kui aga midagi isiklikumat on, siis tarku palju.

Minuke ütles ...

kukupaike. Usu, maailm ei kaota midagi ilma minu blogita. Ja kirjutades blogisse been there, done that, rääkides sama asja veidi teise nurga alt, saan süüdistatud seitsmes surmapatus, sealhulgas ka valetamises.
Kole kurb on küll, näpud kisuvad kribama, aga ei tee seda. Veedangi aega sulle kommentaari kirjutades:)

Anonüümne ütles ...

vajatakse 21-25 aastaseid vallalisi tüdrukuid: http://www.okcupid.com

punapea ütles ...

Ruja - Need Ei Vaata Tagasi Lyrics


Kätki ümber soo ja sammal
kidur maa ja mulla meel
põllunõlvad, metsaääred
mõisaluhad, laaned teel.


Ojake kes sulle ütles
kus on meri, kodumaa ?
tuhat ringi, tuhat kääru
ei see tee küll otsa saa.

Siiski sulin, siiski vulin
ei nii ikka edasi
ojake, kes sulle ütles
ära vaata tagasi.

Rakkus käed, õnn nii kidur
vaevasammal, muresoo
muld on toit ja muld on lõbu
kustutas nii eluhoo.

Aatepõllud, mõttemetsad
ei see tee küll otsa saa
luhad. laaned, süda, valgus
talulaps miks tõttad sa ?

Talulaps sa väike oja
koduoja, ojake
tuhat ringi, tuhat kääru,
süda, jäta järele.




Ojake kes sul ütles
kus on meri, kodumaa ?
tuhat ringi, tuhat kääru
ei see tee küll otsa saa.

Tuhat ringi, tuhat kääru
ei nii ikka edasi
talulaps ja oja süda
need ei vaata tagasi.

Ref: (3x)

Need ei vaata tagasi
Need ei vaata tagasi
Need ei vaata tagasi
Need ei vaata tagasi
Need ei vaata tagasi

(as you wished)