Kelle käes on riigis võim?Valitsuse? Vale vastus.
Riigikogu? Kah vale.
Rahva? Mitte sinnapoolegi!
Ametnike? Twelve points!
Ametnik võib otsustada viimase kui ühe meie elu pisiasja üle. Temal on voli ja võim, tema tunneb seadusi ja teab täpselt, kuidas neid rakendada. Aga inimestega suhelda ta ei oska. Haruharva kohtad ametnikke, kes sulle vajaliku ära seletavad, või veel enam, ütlevad, et selle-ja-selle asja ma saan ise järele vaadata, seda peate sealt-ja-sealt küsima, selle ajame kohe korda. Enamasti aga on sul tunne, et oled tülikas tegelane oma probleemikesega - ja üldse, seadus on selline ja punkt, mina seda asja lahendada ei saa. Tegelikult saaks küll, kui viitsiks veidi asja sisusse süveneda, paberite ja paragrahvide tagant ka inimest märgata. Aga see nõuab ju aega ja mõttetööd, lihtsam on kord kinnitatud reeglitest näpuga järge ajada.
Rauakooli ajast on mulle meelde jäänud üks laul (sisu lühendatult, st stroofide kordused jätan välja)
Palun paberit.
See pole võimalik.
Miks pole võimalik?
Pole allkirja.
Palun allkirja.
See pole võimalik.
Miks ...
Pole pitsatit.
Palun pitsatit.
See pole võimalik.
Miks....
Pole paberit.
Palun paberit.....
*Autorit ja originaalesitajat ma kahjuks ei tea.
5 kommentaari:
paraku saavad paljud probleemid alguse just nimelt sellest, et ametnikel pole õigust ise otsustada. kõik aga arvavad, et on... ametnik aga on lihtsalt väike mutter.
Aga ametnik võib seda ju viisakalt öelda ja minna nt ülemuse käest nõu küsima, mitte inimesega ülbama hakata. Alati on keegi, kes saab probleemi lahedada.
uskumatult ülekohtune ja solvav kirjutis tuhandete toredate ja tublide ametnike suhtes...
M, ametnik
...
minu tähelepanekute järgi tüüp inimesi kohe tõmbab ninakat käitumist ligi. minu tüüp näiteks :D
olen mõnelgi korral avastanud, kuidas inimene, kes su just maatasa tegi, naeratab sulnilt järgmisele abivajajale ja on kannatlikkus ise. kuskile peab ju end maandama...
inimeste (n-ö klientide) suhtumine ongi ametnikesse enamjaolt see, et sa oled riigi palgal (loe: ori) ja sa pead mind teenima.
sa ei kujuta ette ka, mitu korda ma olen sõimata saanud selle eest, et lihtsalt juhtun telefoni vastu võtma. loomulikult ei vasta ma samaga, aga tuju rikkuja on see siiski. annad endast parima ja ikka...
tihtipeale on ka eraasutustes see, et teller, poemüüja vms saab kogu jama enda kaela. mis siis, et tema pole asjas süüdi.
Postita kommentaar