Täna ärkasin selle peale, et kogu maja rappus, lamp laes kõikus ja klaasid kapis klirisesid. Esimene mõte oli, et nüüd on ka siin geoloogiliselt nii turvalises Eestis maavärin kohale jõudnud.Pilk aknast välja kummutas siiski kahtlused. Lihtsalt Nõmme linnaosavalitsus on tõsiselt käsile võtnud kohaliku jalgrattatee rajamise. Vähem kui 10 meetri kaugusel majaseinast käis äge müttamine - üks traktor vedas kopaga liiva, teerull müdistas edasi-tagasi. No selge. Ega mul selle tee vastu midagi ole, endalgi mugavam liigelda. Aga valmimistähtajaks on 15.detsember ja niikaua müra ja vibratsiooni sees elamine ka ei vaimusta.
3 kommentaari:
Jala keskusesse minekuks kasutan just sedasama raudteetammi. Ja Notsu oma arglikeks rattasõidukatsetusteks. Kui LOV kavatseb tee asfaldiga katta, siis hakkavad kiirratturite hordid meiesuguseid jalust maha sõitma:S Samas oleks päris mõnus rulluisurada kümne meetri kaugusel majauksest omada. Aga kõnnitee on ikkagi krooniliselt puudu.
Asfalti ei pidanud tulema, kergkruusakate. Kõnniteede kohta avaldas ju LOV arhitekt viimases Nõmme lehes arvamust, et ega need siin Nõmmel kõndimiseks ole, vaid ikka selleks, et vihmavesi saaks sõiduteelt ära valguda.
meil sadamalinnas ehitati mitu kevadet ja suve järjest põhjasadama kaid. peamiseks ehitusvahendiks oli rammimisvai, mis käis ikka tümaki ja tümaki, nii et kogu linn kajas ja vibreeris.
me, kohalikud, ikka irvitasime, et kevadekuulutajad on meil linnud, lilled ja rammimisvai. igatahes tümps hakkas nii aprilli lõpus ja lõppes septembris. argi - ja puhkepäevadel ses osas vahet polnud.
teil seal nõmmel on praegu nohu, ma ütlen :-)
Postita kommentaar