teisipäev, 5. veebruar 2008

Sõbra-eri 5.02

Mõnikord võid inimesega lausa aastaid tuttav olla, isegi kõrvuti elada või samas kohas töötada. Aga erilist suhtlust ei teki, ainult teretad, kui juhuslikult kohtud. Siis viib elu teid lahku ja sa isegi võid unustada selle inimese olemasolu.
Ühel päeval aga, hoopis teistes oludes puutute jälle kokku. Ja järsku avastad - oi kui huvitav, selle inimesega tahaksin küll sõber olla! Siis hakkab välja kooruma igasuguseid põnevaid seiku, tuleb välja, et te mäletate samu asju, olete olnud samal ajal samas kohas. Siis ähmaselt meenub - oli küll selline inimene, ja imestad - miks me tollal midagi ühist ei leidnud ja sõbraks ei saanud? Aga ilmselt polnud siis õige aeg.

Nüüd aga on nii põnev jälgida teise inimese tegemisi ja nendele kaasa elada, ning teada, et ka tema sinu tegemistest huvitatud on.

Targutaja, kas tundsid ennast ära? Seekordne südameke on Sulle. Jään uusi targutusi ootama.

1 kommentaar:

Karuema ütles ...

aitähh Kukupai, olin eile reisimas, ja ei saanudki kohe vaadata, mida sa siin ilusti jälle sõnaritta oled seadnud.
Elame veel ja hoiame sidet:)