Või kuidas seda siis nimetada, kui lähen poodi ja poolel teel avastan, et rahakott on koju jäänud? Õnneks ei juhtunud see alles poes kassa juures. Kokkuvõttes kaotasin ainult kümme minutit edasi-tagasikäimisele, aga isegi seda on sihukese lõikava tuulega liiga palju.
Poest tulles kohtusin tädikesega, keda kogu ümbruskond vähe ohmakaks peab. Eks see ole suures osas tingitud tema tõredast olekust ja kombest enese ette rääkida. Aga tegelikult on ta üks tore inimene, kes on võtnud endale südameasjaks poolt Nõmmet värske Linnalehega varustada. Ühtegi ametlikku Linnalehe levikohta ju siinkandis pole.
Korra oli tädil sellepärast isegi pahandus. Nimelt käis ta just Osturalli ajal Kaubamajast oma lehesületäit võtmas. Noorele turvanaisele tundus see millegipärast kahtlane ja ta krabas tädil kraest kinni, Lehed lendasid tänavale laiali. SLÕhtulehes oli isegi pilt, kuidas turvaja tädikest sakutab. Netiversiooni seda pilti üles ei pandud.
Mina igatahes sain oma tänase Linnalehe tema käest kätte.
4 kommentaari:
Oi, ma olen ikka oluliselt mutim siis ju! :)
Mitu korda olen ilma rahakotita poodi läinud..., tavaliselt ka märkan juba kodumaja lähedal, et kott na kergevõitu! Aga paar korda olen isegi poodi kaupa valima jõudnud. Ja ükskord lasin kassiiril juba kaupa kassasse lööma hakata... Siis pidin tunnistama, et rahakotti pole. Kassiir oli ülimalt meeldiv: naeratas ja ütles, et sellest pole midagi, ikka juhtub!, kuigi olin ohutu esmakursuslane, kellel oleks võinud muretult näo täis kurjustada, ja kes poleks iitsatanudki!
Mul üldiselt veab teenindajatega, ja ma ka ise teen omalt poolt kõik, et olla meeldiv klient :)
Ma loodan, et see on siiski hajameelsus, mina, teate, mutistumisega ei tegele.
Aga hajameelsuse osas ma võin õppetunde anda. Kuidas kodust 200m kaugusel auto esiklaasi poleerida ja siis avastada, et nähtavus ei kavatsegi paraneda, targem oleks koju tagasi prillide järele minna... ja ühtlasi ka rahakott dokumentidega kaasa võtta. Viimane kord oli eile.
Või et prügikoti võiks kohe panna maja juurde konteinerisse, mitte sellega pool linna läbi käia.
Või et enne õue minemist oleks vähemasti talvel arukas ka jalanõud vahetada.
Või et teepakiga kruusi kohvi kallamine ei anna mingit joogikõlbulikku tulemust.
Või et inimesi ei maksa segamini ajada ja jätkata eile poolelijäänud juttu kolmanda isikuga - ta ei saa aru.
Jätkata võiks lõputult, see on igapäev.
Ma õnneks ilma prillideta majast välja ei lähe, kui hommikul silmad lahti teen, panen kohe ette. Muidu ei näe nina ette ka :(
Aga muud asjad - no ikka juhtub... Võin ka lugusid rääkida ;)
Ma suutsin ennast tööle asutada (ja pool teed - s.t. umbes 1,5 km juba äragi tampida), ühes jalas madal ja teises kõrgekontsaline king. Mõtlesin küll, et samm on kuidagi kohmakas ja üks jalg tahab millegipärast kogu aeg vägisi teisest maha jääda, aga panin selle oma tavalise hädapätakluse arvele :).
Vähemalt olid musta värvi kingad mõlemad :P.
Postita kommentaar