Pidin täna Pärnu minema. Tund enne plaanitud äratust piuksus mobiil: "Ära täna tule, meid ei ole." Sellega oli päeva saatus otsustatud. Magasin veel paar tundi, ärkasin paraja peavaluga.
Ahju ja pliidi kütmine oli täna ka omaette ooper, mitte kuidagi ei tahtnud kumbki põlema jääda. Aga kui mul külm on, ei saa ma midagi mõistlikku tehtud. Nahistasingi siis niisama pisiasjadega. Tupsul oli ka terve päeva jonnituju, midagi talle ei meeldinud ja millegagi rahul ei olnud, jorises ja vingus. Oma osa oli muidugi sellel, et ta on juba mitmendat nädalat tõbine, köha alles hakkab järele andma.
Teised olid ka kuidagi uimased, kellelgi polnud tahtmist midagi ette võtta. Nii me selle pühapäeva õhtusse tiksusimegi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar