Ei tea mina, misasi see veel on. Aga täna hommikul oli sellise otsinguga mu blogisse jõutud. Naersin, siis tuli meelde, et poolik kapsapea vaatab külmkapist juba tükimat aega vastu iga kord, kui mul sinna asja. Ning kohe tulidki neelud ämma magushapu kapsa järele.
Ega siis midagi, hekseldasin selle kapsa peeneks, viskasin vähese õli, klaasi vee ja paari küüslauguküünega haudepotti. Poti lükkasin ahju, sest pliidil ruumi polnud - seal olid liha ja kartulid ees.
Haudus see kapsake seal rahulikult, kui juba peaaegu pehme oli, lisasin soola, paar supilusikatäit suhkrut ja samapalju äädikat. Kui liha ja kartulid valmis, oli soe salat ka kõrvale võtta.
Ämm mul ikka oskas häid toite teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar