pühapäev, 10. veebruar 2008

Sõbra-eri 10.02

Ma kipun vahel kole pateetiliseks minema ja roosamannalist vahtu ajama. Mõnikord kipub ka pea pilvedes hõljuma. Siis on väga hea, kui keegi sõbralik-sarkastilise märkusega jalad jälle maa peale tõmbab.
Sõber julgeb öelda ka valusaid ja ebameeldivaid asju, aga ta teeb seda kedagi solvamata, niisugusel kujul, et hakkad ka ise mõlema - ju vist on tal õigus. Väike annus sarkasmi ja omapärast huumorit aitab maailma näha teise nurga alt, aitab aru saada, et kõik pole küll roosamannaline, kuid seis pole ka päris lootusetu.


Wild, tänase südamekese juurde on Sul siis võimalus jälle midagi iroonilist torgata. Ära karda, ma ei solvu. Elu lihtsalt on selline.

3 kommentaari:

wild ütles ...

Jah, ma tänan, eriti selle võimaluse eest iroonitseda, seda pakutakse ju tõesti harva.
Enivei, mul pole Sinu eksistentsi vastu ka oluliselt midagi, ela, ole ja kasvõi blogi.

(Kas Sinu eelarvamuslik ettekujutus minu vastusest sai nüüd piisavalt hästi toidetud?:D)

kukupai ütles ...

irw!

kukupai ütles ...

Wild, ma oleksin ennast võinud ka teisiti väljendada - oskus parajas annuses irooniat ja sarkasmi doseerida on üks üsna kadestamisväärt omadus ju. Minul see paraku puudub.