Mõni inimene on nagu apelsin. Esmapilgul ei oska midagi arvata, ei tea, mis sealt koore alt välja tuleb. Vahel paned lausa kõrvale, ei hakkagi koorima. Siis aga teed proovi ja avastad, et polegi hapu.Blogidega on sama lugu. Loed korra, loed teise - ei leia nagu midagi erilist, ei saa aru, mida inimene öelda on tahtnud. Ei tea ju tausta, ei tea, millises meeleolus ja miks ta sellisel hetkel on. Siis aga jääb ette mingi lause või mõttejupp, mis kogu pildi ümber kujundab, tekib huvi ja hakkad seda apelsini tasapisi koorima. Võib juhtuda, et avastad nii palju head, et enne pidama ei saa, kui kogu apelsin otsas.
Valgeseelik, Sina oled minule selline apelsin. Üllatasid mind väga positiivselt pärast esimesi segaseid muljeid. Sinule tänane südameke.
3 kommentaari:
Aitäh, kallis Kukupai! Sina oled alati mulle toeks olnud oma positiivsete kommentaaridega ja aidanud ka rasketel hetkedel päikesekiiri leida. Kalli Sulle ja suur tänu ilusate hetkede eest!
Jälle pole mul taskurätti...
Kahju, Wild... taskurätti mul pole anda, aga ehk üks apelsin?;)
Postita kommentaar