Nädalapäevad tagasi avati meie tänava otsas taarapunkt. Lahe, jääb mõnusasti poeteele, poodi minnes pole muud kui taarakott näppu võtta, saad kraamist lahti ja mõne kroonikese võrra rikkamaks.
Täna aga oli selle vastse punkti uksel silt, mis teatas, et kuna Eesti Pandipakend (riiklikult akredtiteeritud ettevõte) ei kompenseeri piisavalt taara kogumise kulutusi, pannakse punkt esmaspäevast ajutiselt kinni. Sellega haakus eile Reporterist kuuldud uudisklipp, kus räägiti plaanist taarapunktid üldse likvideerida ja töötajad koondada ning täielikult üle minna taaraautomaatidele. Mamma mia!
Kas ma pean siis hakkama oma taarakottidega mööda linna sõitma ja töötavat automaati otsima? Lähema viie kilomeetri raadiuses polegi ühtegi sellist. Meie pood ka nii pisike, et sinna automaati panna - ei mahugi. Pealegi ei ole suurema koguse taara puhul üldse mõtet automaadiga jamada, ajakulu on nii suur, et ei tasu ära.
Polegi muud öelda kui et kutsuge mõistus koju ja küsige tarbijate käest ka, mida nad eelistavad.
2 kommentaari:
Minu kodu lähedal lausa alla kilomeetri raadiuses on kaks taarapunkti. Üks on isegi peaaegu kõrvalmajas. No tegelikult üle tänava. Lapsed kasutavad seda tarapunkti, et teenida oma taskurahale lisa. Tänavale ma muidugi ei saada neid taarat korjama, aga meie oma kasutatud pudelid ja purgid viivad nad paar korda kuus ära. See on päris tulus teenistus neile. Tavaliselt saavad nad ühe nädala taskuraha endale juurde.
Viimasel korral viis väiksem laps üksi kõik pudelid ära ning sai kogu raha endale. Vaatasime aknast kuidas ta tagasi tuleb ning nägime kuidas tal raha taskust välja kukkus. Marek röökis üle tänava, et lapse tähelepanu võita. JA see tal ka õnnestus. Laps leidis raha üles.
Isegi üle lahe on igas r-kioski mõõtu poekeses taaraautomaat... kuidas siis meile ei mahu?
Lahendus oleks aksiisi tõsta, siis muutub ka aeg, mille kulutad pudeli kotist automaadini tõstmisele väärtuslikumaks.
Postita kommentaar