Puhkus läbi. Tegelikult ametlikult juba mõnda aega, aga kuna vahepeal olen aeg-ajalt tööasjadega tegelenud, sain kauem vabadust nautida.
Netiavarustes komistasin juba jupp aega tagasi nende vahvate eeskirjade otsa.
1. päev.Puhkuselt tulija talutatakse ettevaatlikult ruumi, kus on tööks vajalikud esemed. Ühes nurgas krabistatakse pabereid nii, et need hakkavad meenuma.
2. päev.Tulija saab istuda paar korda töölaua äärde, kuid teda ei sunnita enamaks. Tulijale näidatakse töökaaslaste pilte. Kui see tundub liiga erutavana, lükatakse edasi.
3. päev.Juba peaks katsuma töövahendeid. Töökoha taustmüra ja telefonihelinat lastakse lindilt. Diapositiivilt näidatakse ust ja tulija saab harjutada sealt välja käimist.
4. päev.Psühholoog räägib töötegemise riskidest. Pärast lõunat võib üritada töötamist, kuid kui sõrmed ei pea vastu, lükatakse see kõik edasi.
5. päev.Alustatakse hetkelise istumisega kipsist tehtud ja loomulikult kujundatud, värvitud ülemusega. Katsutakse telefoni ja teisi esemeid. Psühholoog räägib lisa töötegemise riskidest.
6. päev.Antakse töökoha sööklas sooja toitu, võib üritada ettevaatlikult iseseisvat tööd.
NB! ÜLEMUSEL JA TÖÖKAASLASTEL TULEB SUHTUDA PUHKUSELT TULIJASSE RAHULIKULT JA MÕISTVALT. KÕIK KARMID VÕTTED ON PAHAD JA JÕHKER TÖÖST RÄÄKIMINE ANDEKSANDMATU.
Just nii (või peaaegu nii) ma tööellu sisse elangi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar