Tupsu emmele pakuti lasteaias võimalust kirjutada avaldus, et saada toiduraha maksmisel soodustust. Kena, aga siin on üks aga: nimelt peab netosissetulek pereliikme kohta jääma alla 1500.- kuus. Minu mäletamist mööda kehtis see 1500.- piirang juba siis, kui Tupsu emme ise koolilaps oli.
Vahepeal on aga oluliselt kasvanud nii miinimum- kui keskmine palk. Kasvanud on ka kulud. Kommunaalmaksetest ja toiduainete hinnatõusust pole vist mõtet rääkidagi, aga lasteaia kohamaks ja toiduraha tõusid viimati kevadel ja päris palju. Soodustuse saajate ring seevastu väheneb.
Kui jälgida arutelu riigieelarve koostamise teemal, torkab silma püüd kulusid vähendada. Õige. Kuid tundub ka, et see kulude kokkutõmbamine tahetakse saavutada just kõige nõrgemate arvel - kaotatakse koolialguse toetus, räägitakse lastetoetuse kadumisest, tõstetakse käibemaksu (kultuuri ja ravimite osas), muudetakse puudetoetuste arvestamise korda. Samas ei nähtu kuskilt, et piirataks ka riigivalitsemise kulusid. Võiks ikka ise eeskuju näidata kokkuhoiu osas. Mõnes ministeeriumis mõnekümne ametniku koondamine ei anna mingit efekti kui selle arvelt ülejäänute palk hüppeliselt tõuseb.
Mul ei ole midagi selle vastu, kui tehakse head tööd ja saadakse siis ka head tasu. Aga käärid ülemise ja alumise palgakahvli harude vahel on liiga suured. Mida peab mõtlema see pere, kellel jääb pereliikme kohta kätte 1510.- ja seega kaob võimalus soodustusi saada, samas kui teine pere, kellel sissetulek pereliikme kohta on 1490.-, võib neid saada? Kas tegelikult on elatustasemes vahet? Või juhtub hoopis nii, et kirjade järgi vaesem pere tegelikult tuleb paremini toime?
Meist jäi see ülalnimetatud avaldus igal juhul täitmata.
6 kommentaari:
Ometi on ka praegu peresid, kelle sissetulek inimese kohta on 1500 ja vähem. Ja neid pole vähe.
Nemad kirjutavad avalduse.
Küsimus oli selles, kas see piir liiga madal ei ole juba tänastes oludes?
Võib-olla tasuks toit kohamaksu sisse arvestada ja kohamaks astmeliseks teha. Siis ei pruugiks soodustust eraldi küsida vaid ainult oma sissetulekut tõendada. Täitsa põhjamaine mudel ja töötab suurepäraselt.
Ma sain aru küll, et piir oleks võinud tõusta. Olukord riigis on aga selline, et lisaks neile, kelle palk on tõusnud, on lisandunud tohutu armaada töö kaotanud inimesi ja nende arv aina suureneb.
mõned kiretud mõtted toetuste teemadel:
1.Võrumaal - Põlvamaal oli 2003 aastal veerand elanikkonnast erineva puudeastmega (ajakirjanduse andmed)
2. elanikkonnast pea kolmandik on pensionärid (nii töövõimetus kui vanadus)
3. lastetoetuste saajate arvu ei tea, aga lisanduvad veel teised sotsiaaltoetuste liigid: rohkelapseliste vanemate toetus, eluasemetoetus, ravimitoetus, abivahendite toetus, lastekodulapsed, vanemliku hoolitsuseta lapsed, orvud jne. jne.
Nüüd kerkib üles küsimus: kas suurendada sotsiaalmaksu määra, et kõik toetatavad saavad toetatud?
Kust võtab omavalitsus vahendeid, kui ametnikud lahti lasta ja nende töötasult enam sots. maksu ei laeku?
Tööandjad - eraettevõtjad vassivad endiselt palganumbritega ja paljude palgalehel on ikka see saladuslik miinimum.
See ei olnud konkreetse juhtumi kriitika, see oli mõtelus.
Puust ja punaseks: kas teie palk on nii suur, et suudate maksta oma sotsiaalmaksust vanaduspensionit oma mõlemale vanemale? Minul ei ole pooltki. Järelikult peab keegi suurepalgaline osa mu ema pensionist kinni maksma, sest nõuka ajal mingeid kogumisfonde polnud.
Kust ikka need toetusrahad peaksid tulema? Mina ei tea lahendusi. Kas teie teate?
Tean juhtusid, kus lasteaias kirjutati avaldus inimese poolt, kes sõitis uue ja väga hea autoga, käis riides kui nukuke ja väitis, et tal pole võimalik lapsele söögiraha maksta. Tegelikult laps ju räägib lasteaias, et käivad emmega reisidel jne...
võibolla sellest kõigest tõesti ei jää raha üle, et lapse toiduraha maksta.
Ja seal samas kõrval tüdruk, kes saabki vist süüa ainult lasteaias või naabrite käest. Kui teda lasteaeda üleüldse tuuakse...
Postita kommentaar