Osseetia koha pealt pean suu kinni, mul lihtsalt ei ole piisavalt infot, et täie kindlusega midagi väita. Aga teine kuum piirkond on ju Abhaasia.
On mul tuttav abhaasi naine, minuga ühevanune, seal sündinud ja kasvanud. Nüüdseks juba aastaid Eestis elanud, keele selgeks õppinud ja kodakondsuse saanud.
Tema nägemuse olukorrast võib kokku võtta ühe lausega: "Ega hiirt ei huvita, kumb kass teda kinni püüda ja nahka pista tahab!" Seega - ei Venemaa ega Gruusia tohiks sellel maal peremeest mängida. Seda nad aga teineteise võidu ju teinud on.
Oma lapsepõlvest meenutas see naine, et abhaasid olid oma kodumaal tegelikult tõrjutud rahvus. Ei olnud abhaasikeelseid koole, hariduse võis saada ainult kas gruusia või vene keeles. Töökohtade saamisel eelistati grusiine, abhaasidele jäid ainult kõige viletsamad kohad. Maa on/oli ilus ja rikas, Musta mere äärne hinnatud puhkuse- ja turismipiirkond (minagi olen seal puhkamas käinud). Aga abhaasidele pudenes sealt ainult raasukesi, kõik rikkus voolas teiste taskusse. Kes vähegi sai, see mujale õnne otsima läks.
Minu käest küsis ta, kas ma tõesti usun, et Venemaa abhaasidest rohkem hooliks kui Gruusia? Mõlemaid huvitab vaid sealt saadav tulu, mis muidugi praeguses olukorras pea olematuks on kahanenud. Suhhumist on vaid varemed järgi ning ega teiste linnadega asi parem pole.
Sõda alustasid kunagi abhaasid, see on tõsi. Venemaa aga leidis sobiva võimaluse oma mõju laiendada. Kui nad Abhaasia Gruusia küljest ära suudaksid kangutada, ei tähendaks see abhaasidele iseseisvust, vaid veel suuremat sõltuvust.
Mis oleks lahendus? Sõda igal juhul mitte.
5 kommentaari:
Üheski sõjas pole ühtegi inimest, kes võiks öelda, et sõda tegi temast võitja. Sõjas on inimesel võimalik ainult kaotada, võitjaks võib saada ainult süsteem.
Jah, sõjast ei leia lahendust.
Lahendust väikeriikide ja -rahvaste jaoks polegi, nad on olnud, on ja jäävad malelaua etturiteks, eriti kui mingitki majanduslikku või strateegilist rolli kannavad.
Teha pole muud, kui loota, et suured vaenupooled elavad jõukalt, on kurguni täis ja sellest tulenevalt suuremeelsed, ilusad ja head.
Osseetidest nii palju, et kui meediakajastusi ja kommentaare lugeda, siis millegipärast tõugatakse nad meil tihti venelaste hulka (L-Osseetia "võimuladvikul" Kokoitõga eesotsas on ses osas sellele rahvale muidugi karuteene tehtud) ja kantakse ka see vana rahvusviha automaatselt üle. Absurdne ja õudne, meil peaks veel loosung "märka väikerahvast!" meeles olema. Vene kodanikuks olemine, nagu on vist ca 90% L-Osseetias elavaid osseete, tuleneb samast kahe halva vahel valimisest (grusiinid on neil märksa enam aadrit lasknud kui venelased).
A noh, pikemas perspektiivis pole see vist oluline, tegemist on nagunii lihtsalt, kõigest, paratamatult, loomulikult ajalukku vajuva rahvaga ja selle tee käimine pole midagi erakordset.
P.S. Eestlased võiks meelevaldselt jagada venelasteks ja jänkideks.
Minu kursusel MGUs õppis kaks abhaasia tüdrukut. Kaukaaslastel käis nende vabariiklike suunamiste saamiseks üldiselt kõva rebimine, üks aseritest nt rääkis, mitu vaati konjakit (oi vabandust, brändit) ja mitu lammast tema papa selle eest välja pidi käima. Ja ma miskipärast arvan, et see rebimine polnud sugugi väiksem kui töökohale kandideerimisel.
Et -- kui need Gruusia kaks kohta said abhaasid, siis julgen ma kõvasti kahelda ka selles, et "abhaasidele jäi ainult teisejärguline, kõikjal eelistati grusiine". Nagu ka tänases Eestis ei eelistata eestlasi, vaid seda, kes suudab ja oskab; asi on ikka inimeses, mitte tema rahvuses.
Küsimus: mis keeles need abhaasi tüdrukud hariduse said? See naine, kellest mina rääkisin, igal juhul sai gruusia keeles ning õppis ka vabariikliku suunamisega edasi. Terve suguvõsa oli toeks taga ning loomulikult oli ta väga andekas, ega muidu poleks miski aidanud (kuigi ANSV-dele olid eraldatud ka mõned kohad).
Eee... jään vastuse võlgu. Ei mäleta või ei tulnud jutukski. Mingeid abhaasikeelseid väljendeid õpetasid nad teistelegi, seega nii lootusetu, kui põhjarahvaste juures pilt olema kipub, asi polnud. Ja vähemasti Inga ajas mööda mingeid ajakirju taga, kuidas erialased väljendid abhaasi keeles kõlavad, sest tal oli mingis Suhhumi instituudis õppejõu post ootamas.
Aga 25 kohta, 10 kohapealsete eksamitega, 15 suunatut -- ANSV-dele ei jäänud sealt midagi.
Postita kommentaar