Nõrk naine?

Ta oli tugev nagu mõnigi mees ja nõrk nagu mõnigi naine.

Tal oli ilus hobune, keda ta armastas ja hellitas ja suudles. Siis aga lõi ta teda piitsaga ja andis talle nii teravalt kannuseid, et loom valust värises.

Ka peen ja ilus koer oli tal. Ka teda hellitas ta metsikult kogu oma kuuma verega. Ja siis piitsutas ta teda vahetevahel. Koera hirmus ulumine ei aidanud midagi. Seda enam ta piitsutas.

Ta armastas mehi vallutata, nad tuliseks ja hulluks ajada - ja siis külmetas ta nad jälle üheainsa pilguga ära.

Niisugune oli tema haiglane käitumine.

Kas otsis ta midagi elus? Kas otsis ta midagi meeste keskel?

Jah, seda tegi ka tema. Kuid kõik, isegi sõjamehed - pannalde ja mõõkadega küljel, isegi nemad muutusid tahtejõuetult nõrgaks, kui ta pilgud ja sõnad õrnad olid.

Seepärast otsis ta võib-olla niisama tugevat taheet, nagu ta enda oma oli - või veel tugevamat.

Ta otsis meest, kes oli mees - ka tema kohta.

Trygve Gulbranssen

"Ja taamal laulavad metsad"