Aasta viimane suurem vingumine ja virisemine kah.
Või mida sa hing oskad öelda, kui hommikul aknast välja vaadates avastad, et koer on nöörilt alla sikutanud sinu eelmisel päeval kuivama pandud lemmikhommikumantli ja sellest endale küljealuse teinud. Lesib selle peal ja vaatab sulle suurte ja süütute silmadega otsa. Krt, kuudis on pehme ja karvane küljealune olemas ju!
_____
Lauapealne on tasse ja taldrikuid ja hommikukrõbinate pakke täis - just nii, nagu need tööleruttajatest jäid.
_____
Poisslaps on jälle hädas olnud sellega, mida selga panna. Mittesobinud hilpe vedeleb terve hunnik diivani kõrval - no ei olnud jälle aega neid kappi tagasi panna või?
_____
Põrand nutab tolmuimeja järele, see aga teeb sihukest häält, nagu ületuunitud bemari. Filter vajab vahetamist?
_____
Ah, virisemiseks põhjust leiaks veel küll ja küll. Väljas aga paistab üle mitme aja päike. Homme on toomapäev - jõulude algus.
Selle aasta vingumise limiit on täis.
4 kommentaari:
Haha, koerad on nunnud. Mina viskasin eile öösel väsinult oma jope põrandale maha - ja hommikul ärgates nägin, et preili pikutab selle peal ja näitab ähvardava urinaga tema ümber tiirutavale noormehele (kellel oleks ju ka hädasti vaja JUST selle peal pikutada) hambaid :)
Väikestega on asi lihtsam _ päkapikk nägi kõike ja jättis sussi tühjaks.
Tead, kuidas koristamist stimuleerib!
Aga suurtega on muidugi raskem...
Ma parem ei hakka rääkimagi, kui palju mul on ajalehti elutoas, mis on osaliselt läbi lugemata ja ära panemata nagunii...
Ma ei räägi ka seda, et tolmurullid (kust nad küll tulevad?) vahivad igalt poolt vastu, sest see jätaks minust ju hirmus halva mulje.
Küll ma siis koristan, kui homme selle aasta viimane tööpäev mööda saab...
öösel oli tuul - minu pesu on rullis ümber nööri:) Eks koer hommikul ärgates avastas et talle on ukse ette pehmem küljealune pandud:)
Postita kommentaar