Pilt siit
Dostojevski ütleb: "Inimesed, te ei tea, kui ilusad te olete!"
Täna oleksin tahtnud seda lauset öelda oma kolleegidele.
Meil on Tallinna Kojas juba mitu aastat tore traditsioon aasta lõpul juhatuse ja maja töötajatega korraks aeg maha võtta, ennast üles lüüa ja kuskile mõnusasse kohta istuma minna. Seekord käisime "Argentiinas".
Tore oli näha laua ümber nii paljusid ilusaid ja armsaid inimesi. Tavaliselt me niimoodi kõik korraga kokku ei saagi. Majas on kõigil alati tegemist, üks töö ajab teist taga. Kes sekeldab klientidega, kes istub telefoni otsas ja nõustab hädalist, kes jookseb projekti või koolituse asjus ringi.
Aga on ju vaja aega ennast laadida, on vaja tunda, et me oleme meeskond, kus hoolitakse üksteisest, kus hinnatakse igaühe panust. Täna oli selline õhtu. Tööjuttudest ei saanud tänagi üle ega ümber. Kuid rohkem oli nalja ja naeru, oli pühade hingust.
Aitäh, et te olemas olete!
3 kommentaari:
No siia ei saa varsti ilma taskurätikuta küll lugema tulla.
Osta siis pakk varuks, nii head kugejat ei taha kaotada :)
Irw.
Taskurätte, neid paberist, ma ostan 10 kaupa pakendatult korraga, iga kord peaaegu pisarateni heldides juba sellest, et " on alles ajad, ei peagi neid ilgusi pesuseebi, bämbi või bio-est'iga pesema!" (muudest ilgustest rääkimata...), aga siiani olen ma neid esiklaasi pühkimiseks autos hoidnud... ju siis tuleb oma kombeid muuta, sest kaduda ei kavatse ma küll kusagile.
(see oli muide nüüd aasta kompliment, täpsustus juhuks, kui Sa ise ei peaks seda ära tundma).
Postita kommentaar