esmaspäev, 28. juuli 2008

Salatijuttu


Meie peres ollakse harjunud, et toidu kõrvale käib värske salat. Praegu suvel on see lihtne - kõik roheline kraam (salat, kurk, porru, paprika jne) tükkideks kaussi, kaste, tavaliselt see nn itaaliapärane, peale ja läheb. Aga nüüd juhtus nii, et unustasin salatikastme ostmata. Lapsed leidsid, et polegi vaja, võiks teha vanu traditsioonilisi salateid, mida nad veel aastate tagant mäletavad.

Hakkasime siis meelde tuletama, mida me varem salatina sõime. Minu lapsepõlvekodus tehti tavaliselt suvel lehtsalatit hapukoore ja suhkruga, rohelist sibulat hapukoorega (isa paneb sinna soola ka, aga mina soolast ei talu), värsket kurki tilli ja äädikaga või siis hapukoorega. Talvel oli valik kesisem, siis sai kas hapukurki, marineeritud kurki või peeti.

Sama stiili püüdsin oma peres jätkata. Mees algul pahandas, kui talle salatit pakkusin - ega ma lehm ole, et rohtu söön! Tema kodus anti salatit toidu kõrvale harva. Aga tasapisi õnnestus tedagi koolitada.

Püüdsin valikut täiendada ja mitmekesistada. Peedisalatile lisasin õuna ja sibulat, mehe tädi õpetas sööma mustrõigast. Tšehhimaalt sain magushapu kurgisalati retsepti. See oli lihtne - veidi ülekasvanud kurk tuli ära riivida, lisada suhkrut ja äädikat. See nipp kulus ära, kui maalt ämma-äia juurest kurki toodi. Nemad nimelt lasid kurgid alati kole suureks kasvada ning sissetegemiseks sellised eriti ei sobinud. Muidugi, kui maal tehti kurgid suurde tünni, siis mina kasutasin ju 3 l purke ja siis olid väiksemad kurgid paremad.

Aastaid tagasi Soomes üllatas mind, milline salativalik oli ka kõige väiksemates söögikohtades. Aga maitsema hakkasid sealt vähesed, enamus on lihtsalt liiga magusad. Mõne retsepti sealt siiski sain.

Itaalias aga pettusin salatites. Seal on salat lõuna lõpetuseks. Väljanägemine oli küll kena, aga maitse nii äädikane, et isegi mina, kes küll haput armastab, ei suutnud neid süüa.

Kuid praegu kestab suur suvi ning lehesalatipeenar aias lokkab. Üht-teist juurde ning tervisliku toitumise võimalused on piiramatud.

4 kommentaari:

Kaamos ütles ...

Kresssalat, lollo rosso, kinza, hapuoblikas, hiina kapsas, kähar peakapsas, apteegitill, jääsalat ja nii edasi ja nii edasi..... Oliiviõli + sidrun ja rohkem pole vajagi.

Lähen teen....lurrrrrrrrr.... lähen teen endale ühe snäki!

PilleRiin ütles ...

salatid on head :)
teen sellest mis on ja mida on. kui kastet ei ole, siis ei ole lihtsalt.

ema hoolega tehtud hoidiseid kulub küll nüüd vähem kui vanasti.

Bianka ütles ...

Ma ei saa ka kuidagi enam ilma salatiteta. Kui neile vanadele aegadele tagasi mõelda, siis oli tõesti väga suur küsimus suhtumises. Värske kurk ja tomat talvel olid haruldused. Siis sõime kas haput võ marineeritud kurki ja sissetehtud Toome ja tervise salatit. Aga taevas küll, nii kapsast kui porgandit ju oli! ometi ei tulnud mul pähegi neist toorsalatit teha nagu nüüd.
Nüüd ma ei kujuta söögikorda ilma toorsalatita ettegi! Suvel muudkui võta ja vali!

Udo ütles ...

Ma olen vahest kevadeti teinud võilille, nõgese salatit. No siis, kui muud veel pole, need ju esimesed. Kuidagi hoopis teine maitse on sel salatil kui kultuurkorras kasvatatud taimedest. Selline metsik.