Rauaga ja üldse metallidega on minul päris omamoodi suhe. Olin esimese klassi pliks, kui isa tegi oma TPI diplomitööd, teemaks midagi pulbermetallurgiaga seotut. Kodus igal juhul oli sel perioodil hulk fotosid erinevatest metalldetailidest ja ka päris üksjagu murtud metallitükke. Kuna mina olen alati oma nina igale poole toppinud, pidin ma muidugi ka nende kohta järelepärimisi esitama. Isa polnud kade ka, seletas ja näitas.Asi hakkas mind huvitama ja aastaid hiljem ise TPI-s õppides ei peljanud ma ühtegi metallitöö praktikumi. Treipink, metallivalu, hammasrataste lõikamine - kõik sai järele proovitud. Ja pulbermetallurgiast jahvatasin ma eksamil õppejõule nii palju, et ta pidi kohe küsima, kust ma seda kõike tean.
Aga sain selgeks ka, et metall tahab hoolt, siis teenib ta meid kaua, mitte küll tingimata samal otstarbel kui esialgu mõeldud oli. Mõned metalli taaskasutuse näited siis siia ka.
Vanast õlitünnist sai plekikääride kaasabil üsna asjalik lillepostament värava kõrvale. Täidetud on ta õuest kogutud lehtede ja muu sellisega, mis kenasti mullaks on kõdunenud. Värv kipub kooruma, aga see viga saab ilusate kuivade ilmade püsimisel varsti parandatud.
Vana lõhkine malmkatel toimib edukalt tuleasemena ja aiagrillina. Lahtise tule tegemine linnas ju keelatud, aga selle kohta pole ühelgi tuletõrjujal ütlemist olnud.
Ning lõppu peotäis sellist metalli, ilma milleta me paraku keegi tänapäeva maailmas toime ei tule...
10 kommentaari:
Praktiline :)
Need pulbertehnoloogia mehed olid TPI-s väga tehtud mehed, oma ala tipud vähemasti "ühe kuuendiku planeedi ulatuses".
Nagu näha, võib ka ärakooruva värviga veetünn olla väga kunstiline :) Art is everywhere, eksole :))
tänapäeval nii oluline, ära osta uut, kasuta seda, mis olemas... olen alati üllatunud, kui omapäraste ideedega nii välja tullakse!
jutt, mis tekitab kadedust - ma tahaks ka hammasrattaid teha jne.
Aga ära värvi seda tünni üle. See on praegu nii lahe! Kui tahad rohkem "kunsti" võta mingi viil ja ja nühi teda veel nii, et harmoonilisem oleks, aga praegune on kah väga hea. Kui viilimisekunst untsu läheb, siis võib näiteks väikse pintsliga mustrit "järele aidata". Noh ja kui ikka tõesti tundub, et läks untsu, eks siis jõua ka üle värvida.
See tünn on seal juba paar aastat olnud, tänavuse talvega hakkas punane värv pealt maha tulema. Minule meeldib, aga mu korraarmastajast tütar leidis, et peaks üle värvima. Samas huvitav on ta küll.
eks inimeste ilumeel ja maitse ole nii erinev... mõni annaks mitu raha välja et selle tünni endale saaks, teine värviks üle.
kulumisjäljed on moes.
tünn ka nagu ajalooraamat :) vot sellel suvel, kui juhtus nii ja nii värviti tünn punaseks.... ja aastal x oli meil lahedasti sinist värvi käes :)
see kulund värviga tünn on tõesti hästi kuntstiline:)
Vanad malmpajad on praegu üllatavalt otsitud asi, õige mitmed linnatuttavad on küsinud nende järele umbes sellise tooniga , et eks "teil seal maaaaaaaaal" vedeleb neid padasid nagu linnas konisid...
Selliste vanade asjade uuskasutus on midagi, mis tegelikult annab esemele pikema elu. Mulla meeldib!
Ikka mulle meeldib, mullaga on siin vähe tegemist =D
Ja ma ei saa oma vana malmpada üldse tiigisilmana kasutada, sest meie Ingel on veel liiga pisike ja võib sinna pea ees sisse kukkuda. Paari aasta pärast võtan paja kasutusele...
Postita kommentaar