neljapäev, 17. juuli 2008

Kuidas ma Saagimit tegin


Oli täna vaja linnas käia ühel veidi pidulikumal üritusel. Loomulikult panin seeliku selga. Linnas tundsin, et vähe ebamugav käia. Arvasin, et seeliku vooder jälle rullis, üritasin seda vaikselt kohendada ja tundus, et ongi parem. Üritusel sai põhiliselt istutud, nii et probleemi polnud.

Üritus peetud, kohv joodud ja tort söödud, oli aeg bussi peale lipata. Et bussipeatus lähedal, buss ka kohe tuli ja pääsesin jälle istuma, ei saanudki aru, et midagi valesti oleks. Kui aga koduses bussipeatuses maha astusin, tundsin, et miski segab käimist kohe kõvasti. Üle tee pargi juurde ma siiski jõudsin ning siis avastasin: uups, üks strateegiline pesutükk otsustas otsad anda. F***!

Õnneks pargi juures rahvast polnud, sai see pesutükk ära sikutatud ja otseteed sinnasamma prügikasti lennutatud. Koduni oli vaid 300 meetrit, seelik parajalt pikk ning tuult polnud, nii et 100% Saagimit siiski välja ei tulnud. :P

Nojah, kuigi ma vanast ajast tean, et daamil peab ikka teine paar sukkpükse kotis varuks olema, siis tänane kogemus õpetas, et ei tee paha ka muid riietusesemeid kotti pista.

4 kommentaari:

Tiia ütles ...

:D väga tuttav tunne. mul lõhuvad ratastooli kleepsuribad, mida mulle pole vaja, tohutult sukkpükse...

kukupai ütles ...

Need paraku polnud sukkpüksid...

Anonüümne ütles ...

... ja siis koos rahakotiga neid muid riietusesemeid kõige ebasobivamates kohtades kotist välja tõmmata.
P.S. Kuhu jäi fotomaterjal sündmustest?!

kukupai ütles ...

Vaat just siis pold fotokat ligi :P