Tulime Roostalt. Mööda vana Haapsalu-Keila maanteed. Ilus oli - kurviline tee, teeäärsed metsad kerge lumega kaetud. Aga siin-seal metsade vahel paistis lisaks kenadele majakestele silma ka hooletusse jäetud kohti, mõnigi maja, millest ainult müürid püsti.Kõige suurem kontrast torkas silma Padisel - kui kloostrivaremed oma väärikuses olid lausa ilusad, siis natuke maad edasi Rummus suured tühjade aknaaukudega ja katuseta kolossid mõjusid õõvastavalt ja rusuvalt.
Kuid need pole ju ainukesed varemed Eestimaal. Ükskõik, kuhu lähed, ikka jääb tee äärde kunagi ehitatud suuri tootmishooneid ja elamuid, mida nüüd enam kellelgi vaja pole ning mis on lihtsalt hooletusse jäetud. Uksed-aknad on ammu eest võetud ja kesteab milleks ära kasutatud. Vihm ja lumi teevad oma tööd, müürid murenevad, ümbrus kasvab võssa.
Varemed ja majanduslik õitseng ei taha kuidagi kokku sobida...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar