Vana-aasta õhtul laulis telekas Anne Veski. Ootasin, aga ei kuulnud, et ta muuhulgas oleks laulnud ka "Jätke võtmed väljapoole..." Neis sõnades on aga sügav mõte.
Me kõik kogu aeg ootame midagi - küll uuelt aastalt, küll teistelt inimestelt. Ootame ja kurdame, et ei tulegi midagi. Samas sulgume oma kesta, lukustame end kõigi ja kõige eest, ei usalda kedagi endale lähedale lasta. Muidugi, alati on ju oht, et kui keegi liiga lähedale pääseb, saab ta meist teada liiga palju ja võib seda kurjasti kasutada, teeb meile haiget. Turvalisem on hing ja süda lukku panna. Ning võtmed peidame sügavale sisemusse, eks ju?
Siis pole midagi viriseda, et ka head asjad meieni ei pääse. Kuidas saab keegi või miski sisse läbi lukus ukse, kui võtit pole? Mitte igaüks ei viitsi võtme otsimisele lõpmatult aega kulutada.
Jätke võtmed väljapoole - et head mõtted, soovid ja tunded meieni pääseksid.
Veel mõtisklus samal teemal siin.
2 kommentaari:
Lugesin ka artikli läbi.
Avatust on kindlasti rohkem vaja. Miks on see nii, et mida parem on elu materiaalses mõttes, seda tühjem on hing (hing ihkab midagi muud)?
Rohkem avatust uuel aastal!
Võti on tavaliselt mati all. Matt ise võib muidugi peidus olla....
Ilusat uut aastat sulle, Kukupai:)
Postita kommentaar