neljapäev, 10. jaanuar 2008

Elu võimalikkusest internetita


Kolm päeva oli nett maas. Esimesel päeval sai veel kuidagi ennast lohutatud, et pole hullu, küll saab hakkama. Ega polnudki hullu, elus oleme siiani. Aga järgmistel päevadel hakkas juba väikselt paanika tekkima. Tööasjad ootasid saatmist, aruannete tähtajad lähenesid kohutava kiirusega. Ei saanud kuhugi mujale tegema ka minna, kõik vajalikud andmed istuvad minu läpakas. Eile lõi veel palaviku ka üles, polnud sedagi võimalust, et võtta läpakas kaenlasse ja minna kuhugi wifit otsima.

Täna hommikul siis oli see õnnistatud nett taastatud. Kiireks läks. Kõik aruanded said saadetud, siis tuli postkastid läbi lapata. Loomulikult ajasid need üle. Paar väga kiiret kirja said vastused, rämps välja visatud ning nüüd saab jälle kergemalt hingata.

Ei saa me ikka internetita...

3 kommentaari:

helle ütles ...

Vaatasin jah mina, kus Kukupai on jäänud. Hakkasin juba muretsema. No tore, et Interneti tagasi said.

osaline ütles ...

meil oli terve netivaba nädal! nüüd, paar päeva hiljem, sain toredalt firmalt kirja, milles pakutakse ka telekalist koostööd. nii armas! aga vahepeal pakuti iga kord kui kurtsin, et olen võlgnik. sest milleks kontrollida? ja kui reedel kaebasin, et netti pole, soovitati, et ärgu ma nädalavahetusel helistagu :D

Segasumma Saara ütles ...

Mina ka aru ei saa, MIS selle netiga siin lahti oli küll. Meil ka viimased kolm päeva on trikitanud.