Silme ees on kahtlaselt udune. Üks kahest - kas väljas on udu või olen ma liiga palju lugenud. Pilk aknast välja kinnitab viimast. Selge, siis on loetud liiga palju sellist teksti, mille udukoefitsient on kriitilise piiri lähedal.Seda koefitsienti on väga hästi ja põhjalikult uurinud USA silmapaistev "loetavusnõuandja" dr.Gunning, kes on tõestanud, millistesse kohutavatesse seiklustesse võib inimene meie ajal sattuda, kui ta hakkab mõnd teksti tunnetama.
Põhiliselt on siin tegemist matemaatilise valemiga, nn Fog Indexiga, mis, arvesse võttes lausete keskmist pikkust ja enam kui kolmesilbiliste sõnade protsenti tekstis, võimaldab kindlaks määrata silmapilku, millest alates lugeja hakkab "udus kobama".
Dr. Gunningi teaduslikud tööd on tõestanud, et kõige madalama udukoefitsiendiga (5) on koomiksid, järgneb Piibel (6). Kui koefitsient tõuseb kümneni, hakkab häirekell lööma. Üle neljateistkümnest raamatut lugedes ähvardab inimest täielik häving.
Matemaatiline valem on järgmine:
udukoefitsient = b/a + c x 100/a x 0,4
a - sõnade arv tekstis (vähemalt 100)
b - lausete arvc - kolme- ja enamasilbiliste sõnade arv
2 kommentaari:
igatahes sinu seekordsest blogipeatükist jõudsin ma ära lugeda esimese lõigu, enne kui udus kobama hakkasin. järgmistest lõikudest kobasingi välja selle kobamise sõna ja tõdemuse et siin on miskine valem.
:P
Irw
Postita kommentaar