Kohtusin paari vana sõbraga, üks neist oli endine klassivend. harjumuspäraselt sirutasin käe tervituseks. Teised vastasid sellele samamoodi, ainult klassivend puudutas hädavaevalt sõrmeotsi ning tõmbus kohe kaugemale. Imestasin vähe, me oleme ikka päris normaalselt läbi saanud.Ajasime veidi juttu, siis ütles üks sõber vaikselt: "Sa poleks pidanud A-le kätt andma, ta on gei ja ei talu naisterahva puudutust." Ääämm, mida? "Nojah, tema võtab seda kui külgelöömist." Olen tõesti segaduses. Mina ei pannud tavalisse käepigistusse mingit erootilist tagamõtet, tere peaks ju ikka tere olema lihtsalt. Oleks ma veel kallistama kippunud, siis saaksin isegi aru.
Kas keegi selgitaks? Mul on meeles, et samal teemal on Ramloff korra kirjutanud, aga ma ei leia seda juttu praegu üles.
Tean küll, et mõned inimesed ei talu liigset lähedust, aga tavaliselt saab sellest nende hoiaku põhjal aru ka. Et teretuseks kätt anda ei tohiks, on minule küll uudiseks.
17 kommentaari:
Sotsiaalporno.
Jah, üks aspekt - on inimesi, kes ei talu (pool)võõraste puudutusi ja teine - enne, kui inimesed oma käpa ulatavad, on nad katsunud raha, ühistranspordis kusagilt kinni hoidnud, lugematul hulgal ukselinke, ostukorve, pangaautomaate jne puutunud.
*topib käpad igaks juhuks taskusse.
¨¨¨¨¨¨¨¨¨**
¨¨¨¨¨¨¨¨¨*o*
¨¨¨¨¨¨¨¨*♥*o*
¨¨¨¨¨¨¨***o***
¨¨¨¨¨¨**o**♥*o*
¨¨¨¨¨**♥**o**o**
¨¨¨¨**o**♥***♥*o*
¨¨¨*****♥*o**o****
¨¨**♥**o*****o**♥**
¨******o*****♥**o***
****o***♥**o***o***♥ *
¨¨¨¨¨____!_!____
Head uut
puudutuste aastat!
naljakas - gei jaoks peaks naisterahva käepuudutus just eriti erootika vaba olema...
iseasi, et on inimesi, orientatsioonist olenemata, kes ei talugi võõraid või üldse puudutusi. võibolla su sõber andis vale tõlgenduse teise inimese käitumisele?
Sellise puudutuste mittetalumise juures pole peamine mitte see erootilisus, mida inimene ise tunneb, vaid see, mida tema vastu tuntakse ja see piir võib olla erinevatel inimestel erinevas kohas. Ise võin öelda vaid seda, et iha, millele ma vastata ei saa, on ääretult koormav ja tihti ma väldin edaspidi seda inimest.
Ma ei seostaks seda puudutuste mittetalumist aga mitte niivõrd seksuaalse orientatsiooniga, kui sellega, kuidas suhtusid selle inimese vanemad tema väikelapseeas tolle väikelapse seksuaalsuse avaldustesse. Mida hüsteerilisem hirmureaktsioon on vanematel kõige seksuaalse suhtes, aga ka näiteks alastiolemise suhtes (laps kipub end ikka alati kiskuma) seda ebameeldivamaks kujunevad talle igasugused puudutused hilisemas elus.
Veel võin öelda, et paljud heteromehed kardavad samamoodi homomehele kätt anda. Vahel on see päris naljakas reaktsioon, kuidas niipea kui teatakse, et tegu on homoga, tekib neis kohmetus igasuguste puudutuste suhtes.
Sa kuradi nilbe värdjas, julged terekätt anda :D Piitsa sulle, nurjatule.
Minu arust on kogu juhtum täielik ja totaalne "what the fuck?" situatsioon. Mina annan terekätt meestele, naistele, noortele ja vanadele ja ei ole mingit erootilist seost asja juures leidnud.
Kes selles midagi erootilist näeb, see võiks tõesti arstiaja kinni panna ja omal mingeid sundmõtteid kontrollida.
Jagan ka Nirti seisukohta üldjoontes. Muidugi, jah, ma tean, et islamiusulised mehed ei pea sündsaks naisterahvaga kätelda ja sama islamiusku naisterahvastega (ja vastavat usku maal ja inimestega seega käeandmisel reservatsioonid), aga et inimene nüüd omas gei-olemises nõnda pepsiks ühtäkki läheb, et tavalist tagamõtteta terekätt ka juba enam vastu ei suuda võtta - seal on tõesti juba väheke paranoiaga tegemist. Aga nojah, ega's midagi, järgmine kord siis tead ja antud isikule kätt ei ulata - mis seal's ikka, igal omad veidrused :).
Head uut, Kukupai :)!
Oot.. aga varasemal ajal kõlbas küll Sulle kätt anda? Kui ta Su endine klassivend on, ei sobi ju eriti see seletus, et "võõra poolt minu isiklikku ruumi tungimine on mulle vastuvõetamatu"... Aga üldiselt on see tõesti inimese enda sügav isiklik probleem, kui ta tahab ise oma elu nii keeruliseks elada.
Nooojah - ex igaüks hindab asju/inimesi/olukordi vastavalt oma rikutusele:)
Hääd SELLE aasta jätku ! Toogu ta hästi palju igasuguseid (meeldivaid) puudutusi - ka hingekeelte puudutamist:)
Mis kuradi iha see käepigistus tere vormis peaks nüüd tõesti tähendama? Need mingu parem arsti või psühhiaatri juurde oma tervist kontrollima, kes tavalises, inimeste viisaka käitumise vormis mingit iha näeb! See raudselt selliste tüüpide enda mõtteluul ning mahasurutud tundeelu tulem. Nagu ma aru sain, see naine ju polnud teda kunagi selles teises ehk mehelikus mõttes tahtnudki. Mis f....g siis vastamata tunded või muu fantaasiaga siin pistmist-ainult tere taheti ju üelda,- mitte magada! Ärge luuletage asjadele ja inimestele külge ega juurde kunstlikult seda, mida seal pole!
Anonymouses tunnen ära jälle eestlasliku jõmmsuhtumise, mille jaoks kõik depressiivsed ja probleemides inimesed on suured süüdlased ja patused ning nad peaks olema pandud kuhugile eest ära.
Me ei tea selle inimese tausta, sellepärast on kõik siinsed jutud siiski vaid oletused.
Üks teema, millest reeglina ei räägita, sest mehed (ka gayd) häbenevad sellest rääkida, on seksuaalne ahistamine, kus ahistajaks on naine. Ja kord seda kogenu muutub hiljem väga ettevaatlikuks kõigi puudutuste suhtes.
Kusjuures kui ahistatavaks on gay, siis võib tihti olla nii, et naine on täis agressiivset omaenese õiguse tunnet, sest ta ju "päästab inimest tema madalata tunnete käest" ning lisaks ollakse harjunud, et mehed reageerivad nende naiselikele nõksudele ning kui siis reaktsiooni ei ole, siis mõnedes inimestes kerkib mingi täiesti seletamatu agressiivsus.
Ma ise olen paar aastat tagasi olnud hädas olukorraga, kus naine armus ning ise mõtles endale kõik vastutunded välja ning kõigile eitavatele meilidele vastas esialgu mingis õnneuimases udus, mis sel hetkel, kui temale jõudis kohale, et mingit lootust ei ole, asendus raevuga. Mu eelmine blogi oli vahepeal täis kommentaare, kus kõiki gaysid neeti maapõhja ning sõna otseses mõttes sooviti minu surma - ma olevat teda südamepõhjani solvanud. Ja seda saatis retoorika, et naine on püha ning kellel pole lapsi, see ei peaks ka elama jne. See, kuidas leiti endale õigustust naissoo ja inimelu pühadusega, oli lihtsalt imestust äratav.
On erinevaid gaysid, on neidki, kes võivad naistega flirtida ning nii ise valesid signaale välja anda, kuid ma oma tutvusringkonnas ei teagi peaaegu gaysid, kes poleks olnud hädas naisterahvaste tunnetega nende vastu. Sorry, aga naise võime soovitut tõe pähe võtta, on selles olukorras vahel imekspandav.
Ja nii võib osadel gaydel tõesti tekkida soov anda selgeid signaale: ära tule, pole mõtet.
Jah, käeandmisest loobumine on kindlasti liialdatud reaktsioon, kuid selle taustaks on ikkagi mingid sügavad läbielamised, millest inimesed reeglina ei räägi.
Kusjuures, kui ma kunagi blogis mõnest sellest teemast rääkisin, tulid mulle messengeris ja meilide kaudu tuttavad heteromehed ning ütlesid "ära solva naisi". Nii ma ka reeglina sellest ei kirjuta.
Ütlen ainult, et naine, kes usub, et suudab gaymehe "ümber kasvatada" petab ennast ja saab sellest ise haiget ja lõppkokkuvõttes tihti teeb ka teisele haiget.
Sorry, et veidi endast välja läksin, aga paraku on need teemad, mille otsa olen komistanud rohkem kui ühe korra.
Einoh, miona ei teadnud tõesti, et siin midagi rohkemat taga on, üldreeglina igasugused psüühilised läbielamised ju inimesele otsaette pole kirjutatud. Ja ma ei oska selles ka mingit seksuaalset ahistamist näha, kui keegi mulle lihtsalt inimesena sümpaatne on ja ma temaga sõbralikult suhtlen. Ilmselt ikka teise poole tõlgendamise või arusaamise küsimus siin. Kust läheb piir?
Kust piir läheb ongi raske ütelda, sest piir on iga inimese jaoks eri kohas. Minul näiteks pole terekäe vastu midagi, võin vabalt naistega kallistada ja suudeldagi (sest minu jaoks on see sellisel juhul vaid sotsiaalne mäng), aga näiteks paaristantse juba tantsida ei meeldi, sest ei taha ise kasvõi juhuslikult naise intiimseid piirkondi riivata ning mulle on ebameeldiv kui naine neid (näiteks tantsu käigus juhuslikult) riivab. Samuti on välistatud kõik seltskonnamängud, kus mees peab naise sülle võtma.
Igal inimesel on see piir eri kohas ning tihti tuleneb see just inimese enda mineviku läbielamistest, sest neist sünnib hirm ja hirmul nagu teada on suured silmad.
Seepärast oletangi, et sel mehel võis olla minevikus mingeid negatiivseid kogemusi, iseenesest selline hirm käepigistuse ees ju ei teki.
No olge palun teemas ja sina ka Ramloff või kes sa iganes oled. Ma pole tõesti mingi eilne neis küsimustes. Antud juhul oli küsimus vaid tere käe andmises, -kõik muud oletused saab teha alles siis, kui need reaalselt eksisteerivad. Kas sa sellega nõustud?
Kuna sa ise laiendasid teemat, siis ma küsin nii. Sa kirjutasid ahistamistest-ilmselt oled siis ise korduv ohver olnud.Sellele pole vaja vastata. Äkki saadavad nad e.gayd siiski ise välja segaseid signaale? Minu meelest pole võimalik armuda inimesse, kes on sinu vastu täiesti jääkülm. Küll aga võib tavaliselt suhelda inimlikust aspektist lähtudes. Miks gayd seda inimene-inimesele suhet siis nii väga kardavad? Neid peaks ometi naised kui sellised täiesti ükskõikseks selles osas jätma, kui nad õiged gayd on. See on nii nagu ühte heterod jätab ükskõikseks teine samasooline olevus, mis ei välista aga kuidagi nende kui inimeste vahelisi olmetasandi tavalisi suhteid.
Kõige lihtsam viis on minu meelest siiski öelda otse, et jah, sorry, mina olen gay - minu meelest pole selles midagi häbistavat enam tänapäeval-ning vaevalt leidub siis veel norm. naisi, kes vägisi kedagi maha murdma hakkaksid! On see loogiline või mitte? (Tehke asi otse ja ilma igasuguse ebaviisaka kahemõttelisuseta selgeks ning võite kindlad olla, teil endal jääb probleeme vähemaks ning teistel ka.)
Neist signaalidest. Neid on saata väga lihtne ja täiesti tahtmata, sest paljud gayd on keskmisest mehest pehmemad, tundlikumad, vahel südamlikumad ning need naised, kel on tunnetest ja soojusest puudu, võivad väga lihtsalt saada sellest südamlikkusest pimestatud.
Sellele, et pole võimalik armuda inimesse, kes on jääkülm, vaidleks ma vastu. Esiteks, osad inimesed suhtlevadki teistest soojemalt ja südamlikumalt ning see, mis nende jaoks on normaalne suhtlemine, tekitab oma tavaolukorras väga külmade ja kainete inimestega harjunud inimestes tunde, et "ta ju suhtub minusse nii soojalt", nägemata, et see soojus ongi nende jaoks selline standartne suhtlus. Teiseks tunded tihti ei küsi mõistuselt luba ja peale kõige veel loovad soovunelmaid.
Ainus mis minu enda jaoks on mõistatus, on üks naiste joon, mis ei avaldu mitte ainult gayde, vaid ka näiteks joodikute või kurjategijatega suhete loomise puhul - see on see usk oma armastuse jõusse: usutakse, et oma armastusega suudetakse teine inimene ümber kasvatada. Sellest peaks ehk naised ise rääkima, millest see tuleb. Aga just sellega on mu enda sõbrad kõige enam hädas olnud, et tuleb naine, kes usub siiralt, et tema armastus suudab gay ümber muuta.
Mis puutub sellesse "jah, sorry, olen gay", siis on see tõesti ülioluline ja just sellepärast käib ka pidevalt gayde kampaania selle eest, et järjest rohkem gaysid suudaks kapist välja tulla, sest lõpuks see kapist väljas olemine ongi just see, et öeldakse, et "vaat selline ma olengi". Mida rohkem inimene julgeb oma gayolemisest rääkida, seda vähem on tegelikult ka sellist kohmetust suhtluses.
No jah! Välismaal on julgus ennast avaldada sellena, kes sa seksuaalselt orientatsioonilt oled, täiesti normaalne asi ja siis on võimalik ka respekti saavutada. Ma ei saa ju rääkida kõikide naiste eest, kuna ei tea neid teisi-aga mina isiklikult kuulun nende hulka, kes juba ammu teab, et täiskasvanud inimest ümber kasvatada, olgu selleks siis mees või naine, on täiesti tulutu ettevõtmine-sa pead valima elus lihtsalt enda jaoks kõige sobivama tüübi või kellega oleks probleeme kõige lihtsam lahendada või kellega on eeldusi, et neid tekib ehk kõige vähem. Mingit kindlust ette prognoosida, et asi aga just nii läheb, ei anna kahjuks mitte miski ja seda peaaegu mitte kunagi, -kuna inimesed teatud määral siiski just ise ajapiku muutuvad ning võivad käituda vastastikuse mõju tulemusena ettearvamatult. Ma isegi ei usu, et naised loodavad niivõrd gaysid ümber kasvatada-võimalik, et siin on tegemist osadel naistel sellega, et mingil tervislikul põhjusel ei saa või ei soovita enam meestega sekssuhteid-kuigi võimalik, et ka siin võib eriti noorte naiste hulgas olla naiivikuid, kes tõepoolest usuvad oma võimekusse selles vallas. Ma ei tea seda. Kriminaalid ja joodikud pole ka kahjuks huvi pakkunud, kuna ma pole mingi päästeteenistus. Mina tahan vaid, et kui ma kohtun tulevikus n. sümpaatse mehega,( kes osutub aga paraku gayks)-ei käituks ta minuga kui tummahammas, vaid ütleks viisakalt peale mõnda kohtumist, milles asi tegelikult on. Esimene kord kohe pole vaja, see oleks maitselage ja taktitu-kaarte pole ju veel avatud selles mõttes, et äkki ka mind kui naist ei huvita mees rohkem, kui tavatutvuse tase. Ausat käitumist selles osas on alati võimalik respekteerida. Ebaviisakust ja üleolevust aga mitte!
Aga milline on praegu olukord? Normaalne naine, normaalses kestas (naine kes huvitub mehest on ju oma õiges kestas) -peab mõistatama ennast poollolliks, muidu nii sümpaatse mehe puhul-et mida ta nüüd jälle valesti on teinud või öelnud või miks mees teda küll vihkab või ei vihka...???? On sellist määramatust siis vaja ja kellele? (Niimoodi inimesed just haiget saavadki ja usu teistesse inimestesse kaotavad).
egTahaks lisada veel seda, et signaale, mida välja saadad, on võimalik siiski kontrollida. Kui ma n. lähen välja esindusliku ja seksika megeha, siis ei saa ma tema kõrval välja näha nagu hernehirmutis-ma pean olema samal tasemel-ei.- mitte teiste meeste jaoks-vaid selleks, et temal minu pärast piinlik poleks.
Kui ma aga töötan meeste kollektiivis ja kui ma ei taha, et mind võetaks kui mingit liha või lambapead, siis ei tohiks ma seal ringi tippida 15 cm kontsadel ning umbes samapalju seelikut seljas.Kui ma tahan, et mind respekteeritaks, -siis oleks soovitav korrektselt riietuda ja töine välja näha ning ajul maksimaalselt liikuda lasta, see oleks ka nende suhtes lugupidav.
Kui ma aga kedagi enda jaoks tõeliselt väärtusliku oma vabast ajast tahan ära võrgutada, siis peaks seda tegema, stiilselt, ilusalt, armsalt ja mis peaasi-seksikalt! (See aga teid ei puuduta, kuna nagu ma aru saan, on see gaydele ebameeldiv ja igati eemaletõukav tegevus.).
Ma väidan veel, et külmi inimesi suhtlemises pole eriti olemas-on vaid olukorrad, mis nõuavad erinevaid toone ning on võõrad, valed või lähedased sotsiaalsed partnerid selles osas. Mina ei pea heaks tooniks võõra inimese puhul eriti peale neutraalsuse suhtlemistoonis esialgu kasutada, kuid eks inimesi ole muidugi erinevad. Nüüd sai vist tõesti kõik südamelt ära öeldud.
Terekäsi on meie kultuuris ikka terekäsi. Erootikavaba.
Mu sõbranna kolis Ungarisse väikesesse katolikku alevisse ja rääkis, et seal on komme 3 korda põsele suudelda kohtudes. Vot see oli tema jaks küll alguses imelik. Tema mehele mitte. Samas oli Ungarlasele mõistmatu, et ka mees võib olla naise sõber või isegi hea tuttav. Seal on ainsad aksepteeritavad variandid meesülemus, mehe sõber või sugulane või peigmees.
Postita kommentaar