Tahaks tutvuda...

Ramloff kirjutab sellest, et on raske tutvuda uute inimestega, kui sa kas pole klubideskäija tüüpi või tahad midagi rohkemat kui üheõhtu pinnapealne vestlus. Tal on paganama õigus. Ja see on paljude, nii meeste kui naiste probleem.

Klubides ja baarides liigub siiski eelkõige noorem rahvas. Kui aga tunned, et oled juba sellest east väljas (või lihtsalt seal pakutav ei ole sinu maitse järgi) või siis ei ole piisavalt atraktiivse välimusega või ise pole selline, kes meeldima hakanud inimesele kohe külje alla ujuks ja tutvust sobitaks, siis - mis võimalused sul on?

Enamus meist liigub peamiselt trajektooril kodu-töö-kauplus-kodu. Heal juhul lisanduvad siia mõnel korral nädalas huvitegevused või kultuuriasutuste külastus.

Kodu - no seda, et ühel heal päeval satub sinna kena postiljon või torumees, kellega midagi särisema võiks hakata, juhtub küll vist ainult filmides.

Töö - üldiselt käiakse seal ikka tööd tegemas ju. Töökaaslased on tuttavad ja suhtlus siis peamiselt ametialane, veidi ka maast ja ilmast, aga ei midagi enamat. Romaanid tööpostil üldjuhul ei lõpe hästi, pole soovitav alustadagi, ainult südamevalu endale ja teistele.

Kauplus - teoreetiliselt isegi võimalik, aga siis peab tegu olema mitmete juhuste õnneliku kokkulangemisega.

Hobitegevus - sõltub hobist, ma arvan. Padjaklubis või käsitööringis vaevalt üks naisterahvas meeldiva vastassoo esindaja otsa komistab.

Kultuurisündmused - jälle vaja õnnelikku juhuste kokkulangemist. Enamasti minnakse sinna ju paaris või seltskonniti, üksik jääb ikka eraldi.

Ning siis kõik muud kohad, mida eneseabi lehekülgedel soovitatakse - minu puhul mitte eriti tõenäolised. Siis ma peaksin küll ringi käima, suur tempel otsa ees: Otsin partnerit! Aga ei käi. Kuigi - mõne uue ja huvitava tutvuse jaoks olen alati avatud. Vahel tahaks ju niisamagi suhelda ja lõbutseda.