Millegipärast suhtuvad mehed abordijuttudesse nii, et see on puhas naiste teema ja nendesse kohe üldse ei puutu. Või veel hullem - see ju naise vaba valik ja muidugi on nad pahad, kui muudmoodi peret planeerida ei oska.
Mõni aeg tagasi oli ühes teises foorumis sama teema üleval ja just niisuguse vaatenurga alt. Lajatati Raamatute Raamatuga, pritsiti naiste aardessil tuld ja tõrva. Aga seesama Raamatute Raamat paneb ka mehele vastutuse.
Kui nüüd veidi järele mõelda, siis on abort just „lahendus” mehelikus mõttes: probleemi ärakaotamine, kinnimätsimine, maha salgamine (ja mida kõike ad maiorem Dei gloriam kirikki kinni mätsida ei püüa! Kuna Kg 7:26, siis leitakse kooripoisid sobivamad olevat. No tulgu siis vähemalt kapist välja :P). Õp 30:20 on realistlik ainult selles mõttes, et naine võib püüda seda teha, kui juhuslikult rasedaks ei jäänud, või valetada lapse ühe mehe kraest teise omasse – õigupoolest võis ta seda püüda teha sel ajal, kui Õp kirjutati. Tänapäeval enam mitte. Selge on see, et naine kannab tagajärgi materiaalselt oma kehas. Kõigile nähtaval. Mees on läbi aegade olnud see, kes „suu” puhtaks pühib, sest tema saab seda teha.
Aga võtame ette hoopis Ef 5:23jj. Me kõik teame, kuidas neid salme tavaliselt tarvitatakse – naistele koha kätte näitamiseks. Ometi saavad ajateenijadki (nad pole tavaliselt kristliku tausta poolt ära rikutud) aru, kumma käest siin tegelikult rohkem nõutakse. Kui palju on neid mehi, kes armastavad oma naisi nii, nagu Kristus armastas kogudust? Võta siia kõrvale Km19! Ja ärgu keegi öelgu, et see oli VT aeg, sest põhimõtteliselt käituvad tänapäeva mehed samuti.
Mida hakkab peale küljeluu ilma küljeta? Meest on vaja naisele. Kas meie meestest on keegi mõelnud sellele, miks on Jumal mehele tugevama keha andnud? Üldiselt saavad ju mees ja naine hakkama üsna tasavägiselt, arvatagu sellest, mida tahes (võrdsed pole ka mehed ja naised omavahel). Asi muutub kardinaalselt, kui naine jääb rasedaks. Rääkimata füüsilisest toimetulekust tabab naist hormonaalsete muutuste tõttu psüühiline labiilsus, mis kestab ca lapse 3-aastaseks saamiseni! Lisandub sünnitusjärgse depressiooni oht. Nõnda vajab naine sel ajal ka mehe moraalset toetust. Kui perekonnast ja suguvõsast piisaks, siis ei oleks Jumal inimest meheks ja naiseks loonud. Meheks ja naiseks, mitte naiseks ja lasteks vms! Irdküljeluu... Kas keegi on uurinud, milline oli nende naiste olukord perekonnas tegelikult, kes oma lapsi surnuks raputasid vms? Kas neil oli kodus Kristuse-sarnane mees, või Km 19 leviidi sarnane?
Või mida arvata Papa´st, kes Balkani sõdades etnilise puhastuse käigus vägistatud naistel käskis nõnda sündinud lapsed armastusega üles kasvatada?! Räigemat ja küünilisemat ülesastumist annab otsida! (Mitte, et see vale oleks!) Meie armsad kodukootud isakesed, kes peavad Km19 ilmselt kanooniliseks käitumiseks, ei kujuta vist ette, mida tähendab, kui su mees, kellega sa olid üks liha (sinu külg, kuhu sa kuulusid) ja teie armastusest sündinud lapsed tapetakse sinu silme all ning sind piinatakse seni, kuni sa piinajatest rasedaks jääd.. Kui paavst tahtis neile naistele midagi öelda, oleks ta pidanud ise kohale sõitma, ise need naised läbi käima, nende hinge hoidma.. Aga noh, ex cathedra seisukohta võtta on mugavam.
(Muuhulgas: mida ütlesid Abu Ghraibist pääsenud moslemid? – Õudne, kuidas neid alandati (mis pole vale), nad olevat tundnud ennast naistena! So what?! Ma tunnen ennast pidevalt naisena, ja mu meelest pole selles midagi alandavat. Vist ka selles mitte, kui ma ennast mehena tunneksin.( See on muidugi „huvitav” järeldus, nagu naisi võikski luuavarrega .. „õnnelikuks teha”) Aga olgugi, et tegu moslemitega, jõuame siit meeste maailma käsitluseni seksuaalsusest: vallutus ja alistamine. Võim. Vaatame kasvõi, mis toimub vanglates jne. Sellega on ilmselt seletatav ka meeste eriline hirm homode ees: äkki keegi vallutab neid :P Naistele ju homomehed tavaliselt tüli ei tee (kui nad just kapi-vennad pole ja suitsukatteks nendega ei abiellu).)
Edasi. Üks mees, kes, ehkki enese teadmata, andis oma elu naise eest, kes muidu oleks ehk kividega surnuks pillutud, oli hett Uurija ..
Mis oleks saanud Maarjast, kui Joosep tõesti oleks teda hüljanud? Sest seda teist meest, nagu Joosep arvas, ju polnud..
Meil siin ja praegu kividega surnuks ei loobita. Sõnadega küll. Lisaks sellele, et hormoonid meeled segi ajavad ja kurbus armastatud inimese reetlikkuse pärast eluisu ära võtab. Aastateks.
Kui Kristus koguduse maha jätaks ja teataks: vaata ise, kuidas hakkama saad, mida teeks siis kogudus? Tõenäoliselt laguneks laiali, igaüks ise kanti. Naine laguneb ka. Kas ta jõuab sealjuures veel kellegi eest vastutust kanda, üksinda koormat, mis on ette nähtud kahele? Kes arvab, et jõuab, see proovigu ise omal nahal järele (koos hormonaalsete muutustega :P), ja visaku siis esimene kivi.
P.S. Nagu enne ehk võis juba aru saada, on naine sageli lastega üksi ka kenasti seaduslikult abielus olles. Muide, hiljuti kuulsin ühest konkreetsest mehest (ei pruugi kindlasti ainus olla), kes tegi naisega koguni abielueelse lepingu, et kui naine rasedaks jääb, siis on abielul lõpp... Km19 leviit tegutseb edasi.
(Muuhulgas: mida ütlesid Abu Ghraibist pääsenud moslemid? – Õudne, kuidas neid alandati (mis pole vale), nad olevat tundnud ennast naistena! So what?! Ma tunnen ennast pidevalt naisena, ja mu meelest pole selles midagi alandavat. Vist ka selles mitte, kui ma ennast mehena tunneksin.( See on muidugi „huvitav” järeldus, nagu naisi võikski luuavarrega .. „õnnelikuks teha”) Aga olgugi, et tegu moslemitega, jõuame siit meeste maailma käsitluseni seksuaalsusest: vallutus ja alistamine. Võim. Vaatame kasvõi, mis toimub vanglates jne. Sellega on ilmselt seletatav ka meeste eriline hirm homode ees: äkki keegi vallutab neid :P Naistele ju homomehed tavaliselt tüli ei tee (kui nad just kapi-vennad pole ja suitsukatteks nendega ei abiellu).)
Edasi. Üks mees, kes, ehkki enese teadmata, andis oma elu naise eest, kes muidu oleks ehk kividega surnuks pillutud, oli hett Uurija ..
Mis oleks saanud Maarjast, kui Joosep tõesti oleks teda hüljanud? Sest seda teist meest, nagu Joosep arvas, ju polnud..
Meil siin ja praegu kividega surnuks ei loobita. Sõnadega küll. Lisaks sellele, et hormoonid meeled segi ajavad ja kurbus armastatud inimese reetlikkuse pärast eluisu ära võtab. Aastateks.
Kui Kristus koguduse maha jätaks ja teataks: vaata ise, kuidas hakkama saad, mida teeks siis kogudus? Tõenäoliselt laguneks laiali, igaüks ise kanti. Naine laguneb ka. Kas ta jõuab sealjuures veel kellegi eest vastutust kanda, üksinda koormat, mis on ette nähtud kahele? Kes arvab, et jõuab, see proovigu ise omal nahal järele (koos hormonaalsete muutustega :P), ja visaku siis esimene kivi.
P.S. Nagu enne ehk võis juba aru saada, on naine sageli lastega üksi ka kenasti seaduslikult abielus olles. Muide, hiljuti kuulsin ühest konkreetsest mehest (ei pruugi kindlasti ainus olla), kes tegi naisega koguni abielueelse lepingu, et kui naine rasedaks jääb, siis on abielul lõpp... Km19 leviit tegutseb edasi.
P.P.S. Kuna teatavasti on peaaegu igas peres Piibel kapiriiulis, võib igaüks ise järele vaadata, mida need kirjakohad konkreetselt sisaldavad.
7 kommentaari:
See on väga südamesselõikav lugu. Sa oled päris naisprohvet Püha Kukupai.
Sellised lood peaks ilmuma laiemale avalikkusele kättesaadvalt (blogisid loetakse ju siiski piiratuma ringi poolt)
Kukupai
Üks moment kogu selles loos jäi kajastamata: naised, kes planeerivad vallaslapse sünnituse ja tema üksinda kasvatamise, kas mehega või spermapanga kaudu.
Muus osas olen sinuga kõiges nõus.
Aitäh, Kukupai!
Ingrid, äkki võtad sel teemal ise sõna?
Aga kusjuures mina pean neist naistest väga lugu, nad on oma otsuse läbi mõelnud, on kindlad, et suudavad lapsele pakkuda kõike vajalikku ja tulevad kõigega toime.
Ei, see teema on mul suhteliselt vähe läbi mõeldud. Saan kirjutada vaid sellest, mis südamest üle ääre ajab.
Abordi teemal olen palju kirjutanud.
Postita kommentaar