Käisin täna Kõige Kõrgema Ülemuse jutul. Põhjuseks ikka järgmisel aastal plaanitav rahvusvaheline konverents. Kaasas oli mul kogu korraldustoimkond, viis inimest Euroopa eri paigust.
Suutsin neid juba eile põhjalikult šokeerida. Kui toimkonna koosolekul tuli juttu sellest, et oleks viisakas mingil ajal meie Kõige Kõrgema Ülemusega kohtuda ja ka tema osalemist ja koostööd paluda, ütlesin mina kohe, et miks peaksid inimesed ekstra sellepärast kunagi hiljem hakkama Tallinna sõitma, võtsin telefoni, helistasin Ülemuse sekretärile ja panin tänaseks pooletunnise audientsi kirja. Rahval silmad suured - nii lihtsalt saabki? Neil oma kodumaal ei ole see kellelgi võimalik, kuigi pooled töötavad Ülemustega lausa samas majas.
Kohtumine ise möödus äärmiselt soojas ja sõbralikus õhkkonnas. Kõige Kõrgem Ülemus oli väga positiivselt meelestatud, reserveeris oma kalendris aja ja oli nõus avapäeval lisaks tervitustele ka väikest ettekannet pidama. Igal juhul toimkond oli meeldivalt üllatunud. Mina mitte, sest teistmoodi ei kujuta ma meil siin asjaajamist ettegi.
Tegime veel tiiru linna peal, vaatasime üle mõned konverentsi jaoks olulised paigad. Igal pool oli vastuvõtt soe ja sõbralik. Mis jutt see olgu, et eestlased külmad ja kinnised! Ei pea paika.
Lõpetasime õhtusöögiga Buenos Airese restoranis (Forumi keskuses). Julgen soovitada ka kõige näljasematele gurmaanidele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar