Kaheksa põhjust, miks armastada elu

Tiiu viskas mulle kinda, eks korjan selle siis üles ja panen ka enda järjestuse paika.

1.Inimesed. Sõltumata soost, nahavärvist, rahvusest, seksuaalsetest eelistustest et cetera . Üks tark on küll kunagi öelnud, et armastada kogu inimkonda on kergem kui armastada üht konkreetset inimest. Selles on tal paganama õigus. Aga kui lähtuda sellest, et inimkond koosnebki üksikindiviididest, siis jälle ei ole. Piibel ütleb, et tuleb armastada ligimest nagu iseennast. Meie kiriku grand old man Evald Saag aga väidab, et selline tõlge heebrea keelest on vigane - ligimest tuleb armastada, sest ta on nagu sina. Ja iseennast me ju ometi armastame, muidu ei saakski siin ilmas elada.

2.Meri. Mulle meeldib mere suurus ja ettearvamatus. Ja ujuda eelistan ma ka meres, mitte jões ega järves.

3.Raamatud. Olen harjunud lugema, see on minu jaoks narkootikum. Lemmikkirjanikuks oli pikka aega Hemingway, soome kirjandusest Mika Waltari. Soome keel on mul selge lapsepõlvest ja seetõttu suudangi soome kirjandust nautida. Aga sama meelsasti loen kriminulle, parimad on minu meelest miss Marple lood. Selline virge vaimuga ja tähelepanelik vanaproua - no lihtsalt mõnus!

4.Mets. Metsas võin ma ringi traavida iga ilmaga ja igasuguse eesmärgiga peale jahipidamise.

5.Mõttemängud. Armastan igasuguseid mänge, kus tuleb pea tööle panna, loogikat rakendada. Matemaatika oli mul alati üks lemmikainetest. Igasugused mõistatused ja ajurünnakud kuuluvad ka siia.

6.Orelimäng. Muusika üldiselt jätab mind suhteliselt külmaks, pole parata, kui elevant on kõrva peale astunud. Aga orelimängu võin nautida tundide kaupa. Kuid ärge küsige, kelle teoseid mängitakse - ma tõesti ei tea.

7.Töö. Töö, mis pakub naudingut ja rahuldust, olgu siis vaimne või füüsiline. Tuima rügamist ja 'tagumikutundide' tegemist ma tööks ei pea.

8.Elu ise. See kordumatu ja ainulaadne elu, mis meile on antud kingituseks ja mis meil tuleb elada nii, et poleks piinlik endal ega teistel. Sellest elust peab jääma midagi enamat kui: elas kord üks mees. Enamat ma temast ei tea. Aga see oli üks mees.

Kui nüüd keegi küsib, miks pole selles loetelus kohta Jumalal, siis võin öelda, et minu maailmapildis on Jumal kõikjal ilma, et teda eraldi tuleks välja tuua ja ilma temata polekski meil midagi. Mõnda muudki asja pole siin nimekirjas, mis ei tähenda, et need mulle tähtsad poleks. Hetkel lihtsalt on asi nii, mõne aja pärast võib seis muutuda. Aga jääb - elu, püha, kordumatu ja lõpmata ilus.

Kinda viskan edasi ka ja üles võiksid selle korjata Katseloom, Märt, Sirje, Marta, Wild ja ratastooli Tiia.