Viimases Nõmme lehes oli asjalik artikkel linnaosavanem Rainer Vakralt "Korraldatud jäätmevedu vajaks korraldamist". Seal juhib ta tähelepanu sellele, et Eesti on oma jäätmekorralduse üle võtnud 1960-ndate aastate Põhjamaadest, kus eesmärgiks oli jõuga suruda inimesi prügi ära viima. Tänapäeval oleks olulisem lähtuda jäätmete sorteerimise ja taaskasutuse põhimõtetest.Sellele loole olen nõus kahe käega alla kirjutama.
Täna on Nõmmel ette nähtud tekitada prügi vähemalt 140 l kahe nädala jooksul. See on siis minimaalne konteineri maht. No armas taevas, kust selline kogus võetakse? Mis säästlikust tarbimisest on siis mõtet rääkida? Kokkuleppel vedajaga on võimalik tekitada kahe nädala jooksul ka 20 l prügi, kuid selle reklaamimisest pole huvitatud ei prügivedaja ega kasutamisest kodanikud. Ohoo! On ikka küll huvitatud! Mina näiteks oskasin lepingu sõlmimisel võidelda endale 20 l koti neljaks nädalaks ja isegi selle täissaamisega on raskusi. Kuidas? Aga väga lihtsalt - kõik, mis kõlbab kompostiks, sinna ka läheb. Kõik, mis kütteks, ahju rändab. Pandipakendid taarapunkti, muude pakendite jaoks on roheline kilekott, mis kord kuus tasuta uue vastu vahetatakse. Päris sorteerimine see ju veel ei ole, aga siiski parem kui eimidagi.
Edasi arutleb hr.Vakra jäätmeveo monopoli teemal ning jõuab järeldusele, et praeguses olukorras ei ole keskkonnateadlik käitumine inimestele majanduslikult kasulik - pooltühja konteineri eest tuleb maksta ikka täishind, lihtsam on ju siis kõik prügi ühte konteinerisse toppida. Et inimesi rohkem innustada prügi sorteerima, tuleks neile anda võimalus saada sellest ka mingit tulu. Liigiti jäätmeid kogudes peab see olema kasulik nii inimesele endale kui ka keskkonnale tervikuna.
Siit aga tulenebki küsimus - millist kasu saab prügi sorteerimisest ja liigiti kogumisest Eesti majandus? Mis saab sellest prügist edasi? Sellest kuigi palju ei räägita.
Hea küll, plastid jahvatatakse helvesteks, saadetakse Hiinasse, kus neist toodetakse muuhulgas fliisriiet. Kas Eestil on ikka majanduslikult kasulik tagada hiinlastele töökohti ja tulu või oleks võimalik ka siin kohapeal mingit tootmist arendada?
Metallid - müüakse Kuusakoskile ja suures osas veetakse jälle Eestist välja. Eesti metallitööstust pole ollagi ja nagu teleuudistes räägiti, pannakse viimasedki metallitöötlemise ettevõtted varsti kinni - välisinvestoritel pole enam kasulik siin tootmist arendada.
Klaas - mingi osa vist läheb Järvakanti ümbertöötlemisele.
Paber - mis sellest saab?
Jne, jne...
Need on teemad, mis vajaksid põhjalikku lahtiseletamist, koos majandusspetsialistide arvestuste ja selgitustega. Mis kasu on jäätmete sorteerimise ja liigiti kogumise propageerimisest, kui ei räägita sellega saavutatavast tulust - just meie endi, Eesti jaoks. Või ongi nii, et kogu tulu läheb kas Eestist välja või üksikute eraettevõtjate taskusse?
*kaldkirjas tekst on otse R.Vakra artiklist, kahjuks pole seda võimalik linkida, kuna Nõmme Sõnumeid netist lugeda ei saa.
5 kommentaari:
Tunnen puudust võimalusest vanapaberit kuhugi ära anda. Vanasti pioneerid kogusid. Mul puudub küttekolle ja ega sealgi jõuaks kõike ära põletada. Samas häirib ka igasugune reklaam, mida postkasti topitakse. Sorteeriksin heameelega prügi, kui see organiseeritud oleks.
Enamus materjale, mis taaskasutusse suunatakse läheb eestist välja, sest meil on koguseliselt siiski seda materjali nii vähe, et ei ole mõtet mingit kohalikku tööstust teha.
Paberit taaskasutatakse ka mingil määral eesti paberitööstuses, aga suurem enamus rändab ikka mujale.
Sihktkohad asuvad tõesti eri paigus, baltimaades, kesk euroopas ja hiinas.
ja sjgellele - kui elad kortermajas, siis räägi oma majanaabritega läbi ja tellige omale paber konteiner maja ette - siis saad kõik oma paberi taaskasutusse suunata.
Hullem lugu on plastiktaaraga. Oleme proovinud pudeleid taara vastuvõttu viia:mõttetu. Aja ja energia kulu ületab saadud rahasumma. Vastavat prügikasti meie kortermajal aga pole.
Oleks veel küsimus ainult pudelites! Aga kõik plastikkarbid ja -kotid ja -purgid?
Kortermajas toidujäätmete korjamine on absurd. Iga nutsukest ju prügikasti viima ei hakka, suurem kogus aga läheb korteris haisema.
Eesti ei jõua oma prügisorteerimisega veel niipea vajalikule tasemele.
Meil tekkis suvel poe kõrvale taara-automaat. Viisin sinna ühel päeval oma taarat, põhiliselt plastpudelid. Masin on nii "tark", õpetas, mida teha. Kõike ta ka alla ei neelanud. Ühe pudeli kohta ütles "tundmatu kuju" (oli veidi lömmis), teise kohta ütles "pudel pole tühi"(veinipudel, muidugi oli tühi). Lõpuks andis tseki ka.
Postita kommentaar