Vaja korraldada üks perekondlik koosviibimine. Et pool suguseltsi pidi vahepealseks ajaks reisile minema, sai kokku lepitud, et meie noorem generatsioon orgunnib koha ja toidud ning kõik täiskasvanud jagavad kulud võrdselt, peo "peasüüdlased" välja arvatud. Mõeldud, tehtud - koht kinni pandud, kulud enam-vähem välja arvestatud. Viimasel minutil aga hakkas reisilt tagasi jõudnud suguseltsi pool mässama - nemad tulevad kohale küll, aga maksmises ei osale. 'Sõbraliku' arutelu jooksul sai üks meiepoolne organisaator moblale sõnumi: "Teie pere käib meil pidudel, söövad palju, kingitusi vähe. Kas on võrdne?"No ei osanud aa-d ega oo-d öelda selle peale. Kutsumata pole külas käinud, ennast lõhki pole söönud, teise poole käest saadud kinkide alt pole osanud ka hinnalipikut otsida, et siis samas klassis kinke vastu viia.
Suure jagelemise peale õnnestus mingi kokkulepe saavutada.
Aga leidsime, et edaspidi läheme sinnapoole külla oma leivakotiga ja kingitustele kleebime peale sellise hinnalipiku, millel vähemalt neljakohaline number.
8 kommentaari:
Täiesti masendav.
Millegipärast ongi nii, et mida paremaks muutub elu, seda väiklasemaks muutuvad inimesed. See pole ainult Sinu sugulastega nii. Kahju.
Sigellega täitsa nõus.
Inimestel on raha kohutavalt oluline... Inimlikkus ja muu selline heidetakse esimesena üle parda.
Ja kokkulepetest taganemine on ka tõusev trend.
Tagasi pole siiski vast mõtet teha, aga "forgive, but don't forget..."
Teil seda pikameelsust ikka jagub. Endast tean, et kui keegi minu pihta selliste etteheidetega tuleks, lõpetaks ma temaga suhtlemise paugupealt ja lihtviisil ära. Ega see vist poleks kõige mõistlikum tegu, kuid teisiti ma ei oskaks.
Tuli leppida, tegemist siiski väga lähedaste sugulastega. Ja sugulasi ei saa valida, oleks lihtsalt tuttavad, oleks muidugi tutvusel lõpp ka olnud.
tead, isegi kui on lähedased sugulased, saab suhtlemise lõpetada. see on ikka yle mõistuse häbematus ja matslus. olete te ikka kannatlikud ja andestavad. tõesti head inimesed.
Vastus peitub järgmises postituses: 20.augusti pidulik lõunasöök
Võib-olla vanem generatsioon on harjunud sellega, et kes peo teeb see ka "muusika maksab". Lihtsalt varem oli ju nii. Ühismaksmine oli siis kui sõpradega sai minna restorani. Aga näiteks sünnad restos maksis ikka sünnipäevalaps. Muidugi igalpool on need lood omamoodi.
Hiljuti organiseerisin emale 85 a ja onupojale 50a sünnipäeva. Tema tõi shampad ja osa toitte. Mina tegin ülejäänud ja väga tore oli.
Restoran on muidugi kallis isegi Eesti tingimustes.
Postita kommentaar