Üllatas mind täna üks telefonikõne. Numbrit ei näidanud. Helistajaks inimene, kellest aastaid pole midagi kuulnud ja kelle olemasolugi kippus juba ununema. Isegi ei mäleta, et oleksin kunagi talle oma mobiilinumbri andnud. Ega seda muidu raske leida polegi, kes tahab, suudab üles otsida küll.
Aga kõne ise oli veidi imelik.
"Ma lihtsalt tahtsin su häält kuulda ja küsida, kuidas sul läheb," öeldi.
No läheb-läheb, aga kuidas endal? Väideti vastu, et üsna korras kõik. Millegipärast aga jäi mulle tunne, et ikka ei ole niiväga korras.
Ei osanudki millestki eriti rääkida. Mulle tundus, et pole sugugi õige koht jutustama hakata, mis kõik vahepeal juhtunud on ja kuidas mul ikka läheb. Tema samuti ei kippunud oma elust pajatama. Kümme minutit mittemidagiütlevat vestlust, pikitud ohtrate pausidega...
Imelik tunne jäi. Või näen ma tonti seal, kus seda pole?
3 kommentaari:
Tead, Kukupai!
Olen viimastel aegadel tundnud sageli ootamatut nostalgiat, ootamatut igatsuse sööstu mineviku järele. Sellistel hetkedel võib tõesti tekkida vastapandamatu soov kellegagi minevikust kohtuda, aega tagasi pöörata, näha lapsepõlve kodu, teha tööd, mida kunagi sai tehtud, tunda lõhnu, mida vaid lapsena tunda said.
Ja kui selline igatsusesööst tuleb ja sul õnnestub kõigi asjaolude soodsa kokkulangemise tõttu endiste aegadega kohtuda, siis tekib vahel ränk tagasilöök - mitte kunagi ei saa aega ka tegelikult tagasi pöörata. Ja sa tajud valusa, igatsusega segatud kahetsust, et see viivuke minevikust libiseb sinu käte vahelt nagu õhkõrn siidisall, nagu hommikune jahe udu.
Ma mõtlen, et kui see inimene tundis ootamatut igatsust sinu häält kasvõi telefonitsi kuulata, äkki oleks seda minevikuga kohtumise hetke saanud pisutki pikendada kokkusaamine selle inimesega, temaga tunnikese mälestuste heietamisega.
Ometi poleks ka see siiski aega tagasi pööranud.
Ei jäänud sellist muljet üldse, et kokku tahaks saada. Aga mine tea...
Minul tema numbrit ei ole, nii et kui midagi on, saab ainult tema ise ühendust võtta.
eh mis ära tundmis rõõm mul tuli..mina helistan ikka ja ütlen nii...
Postita kommentaar