Kuulus või kummaline?

Tiia tahab teada, mida kummalist ma elus teinud olen. Ja nagu tundub, pole ta ainuke uudishimulik, sedakaudu on üpris palju külastajaid täna tulnud.

Tegelikult on see üsna raske ülesanne, sest mis endale tundub kummaline, ei pruugi teiste meelest seda olla ja vastupidi. Inventeerisin siis veidi oma mälu ning kuna kohtusin täna ootamatult ka ühe kunagise lapsepõlvesõbraga, oli sellestki abi.

Niisiis:

#kummalised tembud lapsepõlvest

Tänane kohtumine tõi meelde, kuidas kunagi sai sellesama lapsepõlvesõbra alt-naabriga tema ühe klassivenna (kah meie kamba poiss) jalgratas ära pätsatud ja tema rõdule vinnatud. Tema ise muidugi ei teadnud asjast midagi, enne kui vanemad rõdult võõra ratta avastasid.

Lisaks olen roninud Nõmme kõige kõrgema hüppetorni otsa mitte mööda treppi vaid trepi kõrvalt mööda metallsõrestikku ning äärepealt rongi kraavi ajanud. Samuti sai kord äikese ajal ühe noorema sugulasega korstna otsas istutud ja välke vaadatud.

#kummalised abieluettepanekud

Ühe sain 7-8 aastat tagasi ühelt Pakistanist pärit mehelt, kes tunnistas otse, et tal on vaja abielluda selleks, et Eestisse elama jääda, muidu saadetakse välja, aga kodumaale tagasi ta minna ei saa, kuna on probleeme. Näitas ka Pakistanis elava naise (kellest kohe lahutuse pidi saama) ja laste pilte. Ei saanud minust moslemimehe päästerõngast. Teine kummaline ettepanek tuli vähem kui aasta tagasi Skype vahendusel.

#kummalised tööd

Kui Tiia kirjutab, et on autosid kaalunud ja tsementpõrandat valanud, siis minu meelest need eriti kummalised pole, seda on isegi tehtud. Aga omal ajal sai tollases Sandla sovhoosis sigalas sigade latreid värvitud, ise põlvist saadik sealäga sees hulpides. Notsud muidugi ruigasid ja käisid vastvärvitud võrede vastas selga sügamas.

#kummalised sõidukid

Juhtinud olen nii sõidu- kui veoautosid, traktoreid ja sildkraanat, aga absoluutselt juhitamatu sõiduki suutsin konstrueerida üheks vastlasõiduks oma vanast lapsevankrist. Seda hüüti veel "Pobedaks", rohelist värvi oli ja imepisikeste ratastega.

#kummalised meditsiinilised juhtumid

Ma olen arstide arvates ise üleni üks kummaline meditsiiniline nähtus. Aga kunagi Itaalias reisil olles liimisin murdunud hambatüki värvitu küünelakiga tagasi. Pidas vastu ligi kuu aega, kuni kodumaal arsti juurde pääsesin. Arst naeris laginal.

Teine juhtum pole just kummaline, küll aga parajalt õudne. Olen ühel mehel, kellel rong mõlemad jalad alt lõikas, verejooksu kinni surunud ja pidanud kiirabi saabumiseni. Mees muide jäi ellu.

#muud kummalist

Olen küüneviili, kääride ja teibi abil stepsleid parandanud, pidanud kolm tundi läbirääkimisi ühe neegriga, kes mu sõbranna tahtis endale naiseks saada, et ta meid lukustatud hotellitoast ikka välja laseks (kingituseks saime kaelaketid, mis pidid kullast olema, aga seda loomulikult ei olnud), avastanud klassiekskursioonil ennast hommikul telgi asemel magamiskotiga rannas olevat, õpetajale raamatuga vastu pead lajatanud...

Aitab küll. Aga tahaks teada, mida kummalist on teinud Arni, Kati, Larko.