Päris ehtne Jaan

Kui selle nädala fotojahi teemaks kuulutati JAAN, mõtlesin, et pole midagi lihtsamat - mul ju päris ehtne Jaan lausa kõrvalmajas. Aga võta näpust! Seda pilti tuli sõna otseses mõttes jahtida. Kui naabrimees väljas, polnud minul kaamerat käepärast ja kui minul kaamera valmis, ei ilmunud jälle tema nähtavale. Täna siis lõpuks õnnestus, naabrimees ise ka muheles mu jutu peale.

Aga miks just tema pilt? Vaat hea naabrimees on väärt asi. Ja mitukümmend aastat kõrvutielamist on mulle ammu selgeks teinud, et see mees on kuldaväärt. Alati, kui abi vaja, võib tema poole pöörduda. Ühtegi tööd pole ta elus kartnud ja kui midagi teeb, teeb hästi.

Päris ammu, kui laevadel veel aurukatlad olid, sõitis Jaan merd, küttis katelt. Kala- või kaubalaeval, seda ma enam ei mäleta. Aga eksootilistel maadel käis ta ära küll. Minagi sain kunagi kingituseks suure merekarbi, on praegugi veel ema juures alles.

Kui laevaelu otsa sai, hakkas Jaan kraanajuhiks. Majaehituseks vajalikud plokid tõstis ka oma kraanaga paika.

Sellega seoses on meeles veel, kuidas me kahekesi kraana nokka riputatud plate peal istusime ja pärnaõisi korjasime, meil on kahe krundi piiril meeletu suur pärn.

Nüüd peab naabrimees juba mitu aastat pensionipõlve. Tegemist jätkub tal ikka. Pildile ongi ta püütud tööhoos - maja otsaseina soojustust ja uut vooderdust plaanimas.

Head jaanipäeva, naabri-Jaan!