ehk - Tallinna linnavolikogu võttis vastu suurte kärbetega lisaeelarve...
http://www.epl.ee/artikkel/472031
Tallinn võttis vastu 762-miljonilise kärpe-eelarve
25. juuni 2009
Toimetaja: Kertu Kalmus
Linnavolikogu võttis 31 poolthäälega vastu esimese lisaeelarve, millega
kärbiti linnaeelarvet 762 miljoni krooni võrra.
Tänasel linnavolikogu istungil kolmandal lugemisel olnud linna
negatiivse lisaeelarve kohaselt vähenevad Tallinna sissetulekud 762
miljoni krooni võrra. Lisaeelarve vastu võtmise poolt andis oma hääle 31
linnavolinikku, vastu oli 6 ning erapooletuks jäi 4.
Linnapea Edgar Savisaare sõnul sundis neid linnaeelarvet korrigeerima
riigieelarveliste eraldiste, ennekõike tulumaksust kohaliku omavalitsuse
eelarvesse laekuva osa kärpimine.
"Usun, et kergel käel sisse kirjutatud muudatusettepanekud ei olnud
päris kohased ja mul on siiralt hea meel, et kui linnavolikogu
rahanduskomisjon vaatas need läbi, siis mitte keegi ei olnud vastu
linnavalitsuse seisukohtadele," märkis linnapea Savisaar tänasel
linnavolikogu istungil viidates opositsiooni tehtud
muudatusettepanekutele vähendada linna meediakulutusi ja mitte vähendada
spordiklubidele suunatud toetusi.
"Tegelikult olen arvamusel, et meediakulusid tuleks hoopis suurendada.
See info, mida saame meediakanalitelt, ei peegelda seda, mis Tallinnas
tegelikult toimub ning see jätab linnarahva suhteliselt tupikusse,"
avaldas linnapea arvamust, miks meediakulude osas lisaeelarve
muudatusettepanek heakskiitu ei saanud.
"Mis puudutab spordikulusid, siis siia ei saa enam midagi juurde
kirjutada, kui ikka Ansip ütles, et spordi tegemist toetavad ainult
totalitaarsed riigid, siis tuleb nii meil kui teil sellega arvestada,"
lisas linnapea.
Puuetega inimestelt kolm miljonit, ametnike palgad samad
Vastu võetud kärpe-eelaerve kohaselt suunatakse osa raha ümber – näiteks
Tallinna abipaketi meetmete kasutusele võtmiseks eraldatakse
lisaeelarvest veel 44 miljonit krooni. Riigihangete odavnemise tõttu
suunatakse kärpe-eelarvega mujale umbes 150 miljonit krooni ning
veevarustuse ja kanalisatsiooni ehituskulud kujunevad esialgu plaanitust
ligi 100 miljonit krooni odavamaks.
Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja Veerenni – Filtri
ühendustee ehitamiseks lubas ehituse odavnemine eraldada täiendavalt
kokku 46 miljonit, teerajatiste korrashoiuks 5,7 miljonit ja
korteriühistute õuealade korrastamiseks lisaks põhieelarvele veel 1,4
miljonit krooni.
Samuti hoiab linn kokku toetuste pealt, kus linn ja riik pidid koos
investeerima ja riik oma toetust vähendas.
Kõigi linnaasutuste majandamiskulusid kärbiti keskmiselt 8%,
tegevuskulusid kokku 425 miljoni krooni võrra, vähendades töötajate
tulemus- ja lisatasusid ning toetusi. Vähendati ka linna toetusi
mittetulundusühingutele ja linna osalusega sihtasutustele, kuid ametnike
ja töötajate palkade kallale ei mindud.
Seevastu puuetega inimestelt võtab linn lisaeelarvega kolm miljonit
krooni. Väheneb nii transporditeenuste, viipekeele-, isikliku abistaja
ning töö- ja rakenduskeskuse teenuste, nõustamisteenuste kui ka
päevategevuse ja -hoiu rahastus, kuigi Tallinna linna esindajad on varem
korduvalt rõhutanud, et sotsiaalselt haavatavad grupid, nende hulgas ka
puuetega inimesed, on linna jaoks prioriteet.
Lisaeelarve kinnitamisel jäi 2009. aasta linnaeelarve kogumahuks 7,34
miljardit krooni
Tallinn võttis vastu 762-miljonilise kärpe-eelarve
25. juuni 2009
Toimetaja: Kertu Kalmus
Linnavolikogu võttis 31 poolthäälega vastu esimese lisaeelarve, millega
kärbiti linnaeelarvet 762 miljoni krooni võrra.
Tänasel linnavolikogu istungil kolmandal lugemisel olnud linna
negatiivse lisaeelarve kohaselt vähenevad Tallinna sissetulekud 762
miljoni krooni võrra. Lisaeelarve vastu võtmise poolt andis oma hääle 31
linnavolinikku, vastu oli 6 ning erapooletuks jäi 4.
Linnapea Edgar Savisaare sõnul sundis neid linnaeelarvet korrigeerima
riigieelarveliste eraldiste, ennekõike tulumaksust kohaliku omavalitsuse
eelarvesse laekuva osa kärpimine.
"Usun, et kergel käel sisse kirjutatud muudatusettepanekud ei olnud
päris kohased ja mul on siiralt hea meel, et kui linnavolikogu
rahanduskomisjon vaatas need läbi, siis mitte keegi ei olnud vastu
linnavalitsuse seisukohtadele," märkis linnapea Savisaar tänasel
linnavolikogu istungil viidates opositsiooni tehtud
muudatusettepanekutele vähendada linna meediakulutusi ja mitte vähendada
spordiklubidele suunatud toetusi.
"Tegelikult olen arvamusel, et meediakulusid tuleks hoopis suurendada.
See info, mida saame meediakanalitelt, ei peegelda seda, mis Tallinnas
tegelikult toimub ning see jätab linnarahva suhteliselt tupikusse,"
avaldas linnapea arvamust, miks meediakulude osas lisaeelarve
muudatusettepanek heakskiitu ei saanud.
"Mis puudutab spordikulusid, siis siia ei saa enam midagi juurde
kirjutada, kui ikka Ansip ütles, et spordi tegemist toetavad ainult
totalitaarsed riigid, siis tuleb nii meil kui teil sellega arvestada,"
lisas linnapea.
Puuetega inimestelt kolm miljonit, ametnike palgad samad
Vastu võetud kärpe-eelaerve kohaselt suunatakse osa raha ümber – näiteks
Tallinna abipaketi meetmete kasutusele võtmiseks eraldatakse
lisaeelarvest veel 44 miljonit krooni. Riigihangete odavnemise tõttu
suunatakse kärpe-eelarvega mujale umbes 150 miljonit krooni ning
veevarustuse ja kanalisatsiooni ehituskulud kujunevad esialgu plaanitust
ligi 100 miljonit krooni odavamaks.
Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja Veerenni – Filtri
ühendustee ehitamiseks lubas ehituse odavnemine eraldada täiendavalt
kokku 46 miljonit, teerajatiste korrashoiuks 5,7 miljonit ja
korteriühistute õuealade korrastamiseks lisaks põhieelarvele veel 1,4
miljonit krooni.
Samuti hoiab linn kokku toetuste pealt, kus linn ja riik pidid koos
investeerima ja riik oma toetust vähendas.
Kõigi linnaasutuste majandamiskulusid kärbiti keskmiselt 8%,
tegevuskulusid kokku 425 miljoni krooni võrra, vähendades töötajate
tulemus- ja lisatasusid ning toetusi. Vähendati ka linna toetusi
mittetulundusühingutele ja linna osalusega sihtasutustele, kuid ametnike
ja töötajate palkade kallale ei mindud.
Seevastu puuetega inimestelt võtab linn lisaeelarvega kolm miljonit
krooni. Väheneb nii transporditeenuste, viipekeele-, isikliku abistaja
ning töö- ja rakenduskeskuse teenuste, nõustamisteenuste kui ka
päevategevuse ja -hoiu rahastus, kuigi Tallinna linna esindajad on varem
korduvalt rõhutanud, et sotsiaalselt haavatavad grupid, nende hulgas ka
puuetega inimesed, on linna jaoks prioriteet.
Lisaeelarve kinnitamisel jäi 2009. aasta linnaeelarve kogumahuks 7,34
miljardit krooni
http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=26693
Martinson: Nõudke riigilt tema kohustuste täitmist
25.06.2009
Kommenteerides Tallinna Puuetega Inimeste Koja pressiteadet ja Tallinna
Linnavolikogu istungil esitatud järelepärimist Tallinna uues
lisaeelarves puuetega inimestele suunatud teenuste rahastamise
vähendamise osas ütleb abilinnapea Merike Martinson:
„Abilinnapeana on kahetsusväärne lugeda meediakajastusi
koostööpartneritelt, kellega on linnal olnud läbi invakomisjoni
konstruktiivne koostöö. Eelarvet on alati valus kärpida, kuid
selgituseks saan öelda, et kui linnaeelarvet olime sunnitud vähendama
kogumahus 9%, siis puuetega inimeste valdkond kannatab vaid 3,8%
kärpe all. Seegi on valus kärpimine, kuid kui riik on vähendanud
tulumaksu eraldamist linna sotsiaalvaldkonnale 36 miljonit, siis tuleb
ka meil otsida kokkuhoiukohti. Kui eelmise aasta lõpus oli segadus
riigis puudeastme määramise korraldamisel ja toetuste väljamaksmisel,
siis linn püüdis omaltpoolt kõik teha olukorra parandamiseks ja kasutas
erimeetmeid puuetega inimeste elukvaliteedi säilitamiseks. 2005.
aastaga võrreldes on käesolevaks ajaks kasvanud Tallinna linna
eelarveeraldis puuetega inimeste valdkonnas ligi kolm korda," nentis
Martinson.
„Loodan puuetega inimeste organisatsioonide mõistvale suhtumisele ja
soovitan neil pöörduda oma ettepanekutega riigi poole, kuidas saaks
puuetega inimeste valdkonda rohkem rahasid suunata ka ajal, mil
kannatama peab suur osa riigi kodanikest," tegi Martinson ettepaneku.
Martinson: Nõudke riigilt tema kohustuste täitmist
25.06.2009
Kommenteerides Tallinna Puuetega Inimeste Koja pressiteadet ja Tallinna
Linnavolikogu istungil esitatud järelepärimist Tallinna uues
lisaeelarves puuetega inimestele suunatud teenuste rahastamise
vähendamise osas ütleb abilinnapea Merike Martinson:
„Abilinnapeana on kahetsusväärne lugeda meediakajastusi
koostööpartneritelt, kellega on linnal olnud läbi invakomisjoni
konstruktiivne koostöö. Eelarvet on alati valus kärpida, kuid
selgituseks saan öelda, et kui linnaeelarvet olime sunnitud vähendama
kogumahus 9%, siis puuetega inimeste valdkond kannatab vaid 3,8%
kärpe all. Seegi on valus kärpimine, kuid kui riik on vähendanud
tulumaksu eraldamist linna sotsiaalvaldkonnale 36 miljonit, siis tuleb
ka meil otsida kokkuhoiukohti. Kui eelmise aasta lõpus oli segadus
riigis puudeastme määramise korraldamisel ja toetuste väljamaksmisel,
siis linn püüdis omaltpoolt kõik teha olukorra parandamiseks ja kasutas
erimeetmeid puuetega inimeste elukvaliteedi säilitamiseks. 2005.
aastaga võrreldes on käesolevaks ajaks kasvanud Tallinna linna
eelarveeraldis puuetega inimeste valdkonnas ligi kolm korda," nentis
Martinson.
„Loodan puuetega inimeste organisatsioonide mõistvale suhtumisele ja
soovitan neil pöörduda oma ettepanekutega riigi poole, kuidas saaks
puuetega inimeste valdkonda rohkem rahasid suunata ka ajal, mil
kannatama peab suur osa riigi kodanikest," tegi Martinson ettepaneku.
Osaliselt tuleb Martinsoniga nõustuda - linn üksi ei saa riigi tegematajätmisi kompenseerida. Aga kes peaks linnaelanike eest seisma kui mitte linnavalitsus?
1 kommentaar:
Eriti "vahva" on alati lugeda seda, kuidas ametnike palka ja muid hüvesid ei vähendata :(
Postita kommentaar