http://www.tallinnapostimees.ee/?id=128071
Rõõmsaid ratastoolis noori häirib nende haletsemine
Rõõmsate ratastoolis noorte Tauno Terve, Karl Neilinni ja
Jüri Lehtmetsa soov on, et teataks rohkem ratastooliinimeste tegevusest.
Nii korraldavad nad homme Kristiine keskuses ürituse, et tavainimesi ja
ratastoolis liiklejaid omavahel lähendada.
Kaks aastat tagasi Tallinna õppima asunud Tauno Terve (21), Jüri
Lehtmets (22) ja Karl Neilinn (22) avastasid, et ratastoolis noortel ei
olegi nii palju võimalusi pealinnas vaba aega veeta, kui nad lootsid, ja
asusid olukorda parandama.
Tallinnas ratastoolis noorte elu parandamine kulmineerub homme Kristiine
keskuses Terve, Lehtmetsa ja Neilinni organiseeritud üritusega, et
teavitada tavainimesi ratastoolis noorte tegemistest.
Seal saavad kõik proovida, kuidas on ratastooliga liigelda, läbides
võistlusel ka ettenähtud raja, kus on nii kaldteed kui ka vaibad.
«Üks osa rajast on natuke keerulisem,» rääkis Terve. Ent mis raskemal
rajaosal ees ootab, selle jätsid noored saladuseks.
Nii suurt üritust, nagu Kristiine keskuses homme aset leiab, ei osanud
noormehed ettegi kujutada. Idee tutvustada ratastoolis noorte tegemisi
sai alguse mõttest korraldada oma koolis, Astangu
kutserehabilitatsioonikeskuses ratastoolis inimestele pidu.
Ent tuttavate algatusel mõtlesid noored asja suuremalt ja otsustasid
võtta ette suurema projekti, mille nimeks «Pidu ratastel».
Tallinnas elatud aja jooksul toimunud arenguid peavad Terve, Lehtmets ja
Neilinn sellisteks, mida nad ei oleks uneski ette näinud. Pealinna elama
asudes ei arvanud nad näiteks, et trollijuhid neid nägupidu tundma
õpivad. Nimelt on noored kahe aasta jooksul trollijuhid välja
koolitanud, et nad ratastoolis liikuvatele inimestele bussis kaldtee
avavad.
Neilinn rääkis, kuidas ta eelmisel kevadel otsustas, et proovib
kesklinna sõita trolliga. Esimene kogemus noormehele oli väga positiivne
ja nii otsustas ta järgmisel korral kutsuda kaasa ka Lehtmetsa.
Teisel katsetusel selgus, et kõik trollijuhid ei olegi teadlikud, et
nende juhitavates uutes trollides on olemas kaldtee, mis spetsiaalselt
ratastoolis inimestele mõeldud. «Mul on kaldtee bussis või?» meenutas
Lehtmets trollijuhi küsimust.
Noormees lisas, et algul lasksid trollijuhid lihtsalt bussi madalamale,
et noored transpordi peale saaksid. «Kui ilmad päikselisemaks lähevad,
proovime trammisõidu ka järele,» rääkis ta rõõmustades.
Samas ei ole kõik trollisõidu kogemused poistele nii positiivsed olnud.
Neilinni sõnul on talle osaks saanud ka ropp venekeelne sõim. «Tõlkes
oli see nii, et mida teiesugused trollis teevad, te peaksite üldse
loomaaias olema,» meenutas ta trollijuhi sõnu.
Ent pärast kõnet trolliparki ja rääkides seal edasi trollijuhi
meeleoluka monoloogi, on trollijuht nüüd nagu ära vahetatud. «Nüüd
kamandab ta trollis isegi inimesed eest ära, et ma kusagil olla
saaksin,» rääkis Neilinn rõõmsalt.
Küsimusele, kas nii rõõmsameelseid noormehi ka haletsetakse ja nendega
suhtlemisest eemale hoitakse, vastasid nad, et juhtumeid on olnud küll.
«Mulle ei meeldi see, et meedias soovitakse meilt nii-öelda pisarat
välja kiskuda,» rääkis Lehtmets ja meenutas, kuidas temast sooviti mõni
aeg tagasi artiklit kirjutada, aga ajakirjanik pettus, et ta oodatud
hala noormehe suust ei kuulnudki.
«Olin siis küll just haiglas ravil, aga mulle halada ei meeldi,» ütles
ta ning lisas, et tema näolt rõõmsat naeratust nii kerge pühkida ei ole.
Et elus edasi jõuda, mõtlevad poisid ise, et igal olukorral on lahendus.
«Kui ühes kohas on äärekivi liiga kõrge ja ratastooli jaoks kaldtee
puudub, siis kuskilt ikka alla saab,» valgustas Terve olukorra
lahendusest. «Selle pärast ei saa veel püssi põõsasse visata.»
Rõõmsaid ratastoolis noori häirib nende haletsemine
Rõõmsate ratastoolis noorte Tauno Terve, Karl Neilinni ja
Jüri Lehtmetsa soov on, et teataks rohkem ratastooliinimeste tegevusest.
Nii korraldavad nad homme Kristiine keskuses ürituse, et tavainimesi ja
ratastoolis liiklejaid omavahel lähendada.
Kaks aastat tagasi Tallinna õppima asunud Tauno Terve (21), Jüri
Lehtmets (22) ja Karl Neilinn (22) avastasid, et ratastoolis noortel ei
olegi nii palju võimalusi pealinnas vaba aega veeta, kui nad lootsid, ja
asusid olukorda parandama.
Tallinnas ratastoolis noorte elu parandamine kulmineerub homme Kristiine
keskuses Terve, Lehtmetsa ja Neilinni organiseeritud üritusega, et
teavitada tavainimesi ratastoolis noorte tegemistest.
Seal saavad kõik proovida, kuidas on ratastooliga liigelda, läbides
võistlusel ka ettenähtud raja, kus on nii kaldteed kui ka vaibad.
«Üks osa rajast on natuke keerulisem,» rääkis Terve. Ent mis raskemal
rajaosal ees ootab, selle jätsid noored saladuseks.
Nii suurt üritust, nagu Kristiine keskuses homme aset leiab, ei osanud
noormehed ettegi kujutada. Idee tutvustada ratastoolis noorte tegemisi
sai alguse mõttest korraldada oma koolis, Astangu
kutserehabilitatsioonikeskuses ratastoolis inimestele pidu.
Ent tuttavate algatusel mõtlesid noored asja suuremalt ja otsustasid
võtta ette suurema projekti, mille nimeks «Pidu ratastel».
Tallinnas elatud aja jooksul toimunud arenguid peavad Terve, Lehtmets ja
Neilinn sellisteks, mida nad ei oleks uneski ette näinud. Pealinna elama
asudes ei arvanud nad näiteks, et trollijuhid neid nägupidu tundma
õpivad. Nimelt on noored kahe aasta jooksul trollijuhid välja
koolitanud, et nad ratastoolis liikuvatele inimestele bussis kaldtee
avavad.
Neilinn rääkis, kuidas ta eelmisel kevadel otsustas, et proovib
kesklinna sõita trolliga. Esimene kogemus noormehele oli väga positiivne
ja nii otsustas ta järgmisel korral kutsuda kaasa ka Lehtmetsa.
Teisel katsetusel selgus, et kõik trollijuhid ei olegi teadlikud, et
nende juhitavates uutes trollides on olemas kaldtee, mis spetsiaalselt
ratastoolis inimestele mõeldud. «Mul on kaldtee bussis või?» meenutas
Lehtmets trollijuhi küsimust.
Noormees lisas, et algul lasksid trollijuhid lihtsalt bussi madalamale,
et noored transpordi peale saaksid. «Kui ilmad päikselisemaks lähevad,
proovime trammisõidu ka järele,» rääkis ta rõõmustades.
Samas ei ole kõik trollisõidu kogemused poistele nii positiivsed olnud.
Neilinni sõnul on talle osaks saanud ka ropp venekeelne sõim. «Tõlkes
oli see nii, et mida teiesugused trollis teevad, te peaksite üldse
loomaaias olema,» meenutas ta trollijuhi sõnu.
Ent pärast kõnet trolliparki ja rääkides seal edasi trollijuhi
meeleoluka monoloogi, on trollijuht nüüd nagu ära vahetatud. «Nüüd
kamandab ta trollis isegi inimesed eest ära, et ma kusagil olla
saaksin,» rääkis Neilinn rõõmsalt.
Küsimusele, kas nii rõõmsameelseid noormehi ka haletsetakse ja nendega
suhtlemisest eemale hoitakse, vastasid nad, et juhtumeid on olnud küll.
«Mulle ei meeldi see, et meedias soovitakse meilt nii-öelda pisarat
välja kiskuda,» rääkis Lehtmets ja meenutas, kuidas temast sooviti mõni
aeg tagasi artiklit kirjutada, aga ajakirjanik pettus, et ta oodatud
hala noormehe suust ei kuulnudki.
«Olin siis küll just haiglas ravil, aga mulle halada ei meeldi,» ütles
ta ning lisas, et tema näolt rõõmsat naeratust nii kerge pühkida ei ole.
Et elus edasi jõuda, mõtlevad poisid ise, et igal olukorral on lahendus.
«Kui ühes kohas on äärekivi liiga kõrge ja ratastooli jaoks kaldtee
puudub, siis kuskilt ikka alla saab,» valgustas Terve olukorra
lahendusest. «Selle pärast ei saa veel püssi põõsasse visata.»
Miks mitte minna ja ise ka proovida? Uued kogemused on alati teretulnud ja ehk hakatakse siis ka rohkem mõistma teistsugust maailma kui meie endi oma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar