neljapäev, 11. juuni 2009

Ega iga liikumine pole sport


Nii vähemalt arvab Tallinna linnavalitsus, kui teeb volikogule ettepaneku piirata puuetega inimeste sporditegevusele antavat toetust. Osaliselt õige kah, aga eelnõu seab löögi alla just väiksemad organisatsioonid...

Linn täpsustab sporditegevuse toetamise korda



Tallinna Linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule määruse eelnõu, 
millega muudetakse sporditegevuse toetamise korda – täpsustatakse puuetega
inimeste sporditegevuse toetamist ning sporditegevuse toetamise üldiseid 
ja toetuse summa kujunemise aluseid. 



Eelnõu järgi antakse toetust senise vanuse piiranguta puuetega inimeste 
asemel 4‑19‑aastastele puuetega lastele ja noortele ning püsiva 
töövõimetusega inimestele, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks 
riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras töövõime kaotusega
vähemalt 40 protsenti. Noorsportlaste toetuse määramisel 4-6- aastastele 
lastele muudetakse koefitsiendimäära - senise 0,4 asemel vähendatakse seda
0,2-le. Lisaks senistele toetuse saamise tingimustele peab toetust 
taotlevas spordiorganisatsioonis olema vähemalt 25 harrastajat ja 100 
harrastaja kohta vähemalt üks III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega 
treener v.a puuetega lapsed ja noored ning püsiva töövõimetusega inimesed.
Samuti on selgemalt sätestatud, et terviseedendamiseks ja raviks 
sporditegevuse toetust ei anta. Määratletud on toetuse kasutamise kulude 
nimekiri, mis on seotud võistluste ja spordilaagritega.



Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on probleeme tekkinud puuetega 
inimeste sporditegevuse toetamise piiritlemisega, kuna kehtiva määruse 
järgi võib toetust saada igasuguseks sportlikuks tegevuseks. „Määruse 
üldine eesmärk on toetada saavutussporti, mitte aga spordi spetsiifilist 
valdkonda nagu tervisesport, mille all võib tegeleda igasuguste 
liikumisharrastustega. Kontrolli käigus on selgunud, et puuetega inimeste 
sporditegevuse korraldamiseks antavat toetust kasutatakse ka mitmesugusel 
ravieesmärgilisel tegevusel nagu teraapia, hipoteraapia jms.,“ selgitas 
Jäppinen. „Eelnõu eesmärk ei ole muudatustega puuetega inimestelt toetuse 
saamise võimaluse äravõtmine, vaid antud sihtgrupi toetamise reeglite 
korrastamine. Saavutusspordi toetamine sporditegevuse toetamise korra 
järgi jääb endiseks. Toetust tervisespordiks ja muuks kehaliseks 
tegevuseks ning raviks on samuti võimalik endiselt taotleda 
projektipõhiselt Tallinna Spordi- ja Noorsooametist (v.a ravitoetus), 
sotsiaal- ja tervishoiuametist ning linnaosade valitsuste 
sotsiaalhoolekandeosakondadest. Lisaks eelmainitule tuletan kõikidele 
tallinlastele meelde, et Tallinnas on edukalt käivitunud terviseliikumise 
programm „Tallinn Liigub“, mis oma ligi 250 tervisespordiüritusega pakub 
liikumisvõimalust väga erinevatel spordialadel ja sealt leiab iga 
tallinlane kindlasti endale sobiva ja jõukohase ürituse“. 



Eelnõu kohaselt põhjendatakse 4-6-aastaste lastel põhineva 
koefitsiendimäära vähendamist 0,4-lt 0,2-le sellega, et kulud laste 
üldkehaliste harjutuste läbiviimiseks ei ole väga suured. Antud vanuses 
laste treeningud toimuvad peamiselt lasteaedades päevaprogrammi raames ja 
treeningus osalevad lapsed on kohapeal. Eesmärki täidab suures osas ka 
riiklik alushariduse õppekava. Liiati ei ole üürikulu, vajalik inventar 
laste üldkehalisteks harjutusteks on olemas, tihti on treeneriks sama 
lasteaia õpetaja-liikumisjuht, kel on lisaks vastav treeneri 
kutsekvalifikatsiooni tase. Ühtlasi täiendatakse toetuse andmise üldiseid 
aluseid, mille järgi antakse toetust spordiorganisatsioonile, kus 
harrastajate arv on vähemalt 25. Muudatuste eesmärgiks on tagada 
organisatsiooni jätkusuutlikkus – suurema spordiklubi sektsioonina 
tagatakse paremad võimalused treeningrühma arenguks ja sportlikeks 
saavutusteks ning suuremad klubid on võimelised täitma laialdasemat 
eesmärki – spordi igakülgne arendamine ja kättesaadavaks tegemine 
suuremale arvule soovijatest. 



Uue nõudena spordiorganisatsioonidele on, et iga 100 harrastaja kohta peab
olema vähemalt üks treenerikutse III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega 
treener. Treeneri kvalifikatsiooninõude täitmine tagab 
spordiorganisatsioonis vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning 
looks harrastajatele eeldused paremateks sportlikeks saavutusteks. 
Erandiks on puuetega lapsed ja noored ning püsiva töövõimetusega inimesed,
kelle puhul lähenetakse treeningule individuaalselt. 

1 kommentaar:

naine ütles ...

Oled oodatud ja teretulnud!;)