Nii vähemalt arvab Tallinna linnavalitsus, kui teeb volikogule ettepaneku piirata puuetega inimeste sporditegevusele antavat toetust. Osaliselt õige kah, aga eelnõu seab löögi alla just väiksemad organisatsioonid...
Linn täpsustab sporditegevuse toetamise korda
Tallinna Linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule määruse eelnõu,
millega muudetakse sporditegevuse toetamise korda – täpsustatakse puuetega
inimeste sporditegevuse toetamist ning sporditegevuse toetamise üldiseid
ja toetuse summa kujunemise aluseid.
Eelnõu järgi antakse toetust senise vanuse piiranguta puuetega inimeste
asemel 4‑19‑aastastele puuetega lastele ja noortele ning püsiva
töövõimetusega inimestele, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks
riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras töövõime kaotusega
vähemalt 40 protsenti. Noorsportlaste toetuse määramisel 4-6- aastastele
lastele muudetakse koefitsiendimäära - senise 0,4 asemel vähendatakse seda
0,2-le. Lisaks senistele toetuse saamise tingimustele peab toetust
taotlevas spordiorganisatsioonis olema vähemalt 25 harrastajat ja 100
harrastaja kohta vähemalt üks III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega
treener v.a puuetega lapsed ja noored ning püsiva töövõimetusega inimesed.
Samuti on selgemalt sätestatud, et terviseedendamiseks ja raviks
sporditegevuse toetust ei anta. Määratletud on toetuse kasutamise kulude
nimekiri, mis on seotud võistluste ja spordilaagritega.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on probleeme tekkinud puuetega
inimeste sporditegevuse toetamise piiritlemisega, kuna kehtiva määruse
järgi võib toetust saada igasuguseks sportlikuks tegevuseks. „Määruse
üldine eesmärk on toetada saavutussporti, mitte aga spordi spetsiifilist
valdkonda nagu tervisesport, mille all võib tegeleda igasuguste
liikumisharrastustega. Kontrolli käigus on selgunud, et puuetega inimeste
sporditegevuse korraldamiseks antavat toetust kasutatakse ka mitmesugusel
ravieesmärgilisel tegevusel nagu teraapia, hipoteraapia jms.,“ selgitas
Jäppinen. „Eelnõu eesmärk ei ole muudatustega puuetega inimestelt toetuse
saamise võimaluse äravõtmine, vaid antud sihtgrupi toetamise reeglite
korrastamine. Saavutusspordi toetamine sporditegevuse toetamise korra
järgi jääb endiseks. Toetust tervisespordiks ja muuks kehaliseks
tegevuseks ning raviks on samuti võimalik endiselt taotleda
projektipõhiselt Tallinna Spordi- ja Noorsooametist (v.a ravitoetus),
sotsiaal- ja tervishoiuametist ning linnaosade valitsuste
sotsiaalhoolekandeosakondadest. Lisaks eelmainitule tuletan kõikidele
tallinlastele meelde, et Tallinnas on edukalt käivitunud terviseliikumise
programm „Tallinn Liigub“, mis oma ligi 250 tervisespordiüritusega pakub
liikumisvõimalust väga erinevatel spordialadel ja sealt leiab iga
tallinlane kindlasti endale sobiva ja jõukohase ürituse“.
Eelnõu kohaselt põhjendatakse 4-6-aastaste lastel põhineva
koefitsiendimäära vähendamist 0,4-lt 0,2-le sellega, et kulud laste
üldkehaliste harjutuste läbiviimiseks ei ole väga suured. Antud vanuses
laste treeningud toimuvad peamiselt lasteaedades päevaprogrammi raames ja
treeningus osalevad lapsed on kohapeal. Eesmärki täidab suures osas ka
riiklik alushariduse õppekava. Liiati ei ole üürikulu, vajalik inventar
laste üldkehalisteks harjutusteks on olemas, tihti on treeneriks sama
lasteaia õpetaja-liikumisjuht, kel on lisaks vastav treeneri
kutsekvalifikatsiooni tase. Ühtlasi täiendatakse toetuse andmise üldiseid
aluseid, mille järgi antakse toetust spordiorganisatsioonile, kus
harrastajate arv on vähemalt 25. Muudatuste eesmärgiks on tagada
organisatsiooni jätkusuutlikkus – suurema spordiklubi sektsioonina
tagatakse paremad võimalused treeningrühma arenguks ja sportlikeks
saavutusteks ning suuremad klubid on võimelised täitma laialdasemat
eesmärki – spordi igakülgne arendamine ja kättesaadavaks tegemine
suuremale arvule soovijatest.
Uue nõudena spordiorganisatsioonidele on, et iga 100 harrastaja kohta peab
olema vähemalt üks treenerikutse III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega
treener. Treeneri kvalifikatsiooninõude täitmine tagab
spordiorganisatsioonis vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning
looks harrastajatele eeldused paremateks sportlikeks saavutusteks.
Erandiks on puuetega lapsed ja noored ning püsiva töövõimetusega inimesed,
kelle puhul lähenetakse treeningule individuaalselt.
Tallinna Linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule määruse eelnõu,
millega muudetakse sporditegevuse toetamise korda – täpsustatakse puuetega
inimeste sporditegevuse toetamist ning sporditegevuse toetamise üldiseid
ja toetuse summa kujunemise aluseid.
Eelnõu järgi antakse toetust senise vanuse piiranguta puuetega inimeste
asemel 4‑19‑aastastele puuetega lastele ja noortele ning püsiva
töövõimetusega inimestele, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks
riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras töövõime kaotusega
vähemalt 40 protsenti. Noorsportlaste toetuse määramisel 4-6- aastastele
lastele muudetakse koefitsiendimäära - senise 0,4 asemel vähendatakse seda
0,2-le. Lisaks senistele toetuse saamise tingimustele peab toetust
taotlevas spordiorganisatsioonis olema vähemalt 25 harrastajat ja 100
harrastaja kohta vähemalt üks III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega
treener v.a puuetega lapsed ja noored ning püsiva töövõimetusega inimesed.
Samuti on selgemalt sätestatud, et terviseedendamiseks ja raviks
sporditegevuse toetust ei anta. Määratletud on toetuse kasutamise kulude
nimekiri, mis on seotud võistluste ja spordilaagritega.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on probleeme tekkinud puuetega
inimeste sporditegevuse toetamise piiritlemisega, kuna kehtiva määruse
järgi võib toetust saada igasuguseks sportlikuks tegevuseks. „Määruse
üldine eesmärk on toetada saavutussporti, mitte aga spordi spetsiifilist
valdkonda nagu tervisesport, mille all võib tegeleda igasuguste
liikumisharrastustega. Kontrolli käigus on selgunud, et puuetega inimeste
sporditegevuse korraldamiseks antavat toetust kasutatakse ka mitmesugusel
ravieesmärgilisel tegevusel nagu teraapia, hipoteraapia jms.,“ selgitas
Jäppinen. „Eelnõu eesmärk ei ole muudatustega puuetega inimestelt toetuse
saamise võimaluse äravõtmine, vaid antud sihtgrupi toetamise reeglite
korrastamine. Saavutusspordi toetamine sporditegevuse toetamise korra
järgi jääb endiseks. Toetust tervisespordiks ja muuks kehaliseks
tegevuseks ning raviks on samuti võimalik endiselt taotleda
projektipõhiselt Tallinna Spordi- ja Noorsooametist (v.a ravitoetus),
sotsiaal- ja tervishoiuametist ning linnaosade valitsuste
sotsiaalhoolekandeosakondadest. Lisaks eelmainitule tuletan kõikidele
tallinlastele meelde, et Tallinnas on edukalt käivitunud terviseliikumise
programm „Tallinn Liigub“, mis oma ligi 250 tervisespordiüritusega pakub
liikumisvõimalust väga erinevatel spordialadel ja sealt leiab iga
tallinlane kindlasti endale sobiva ja jõukohase ürituse“.
Eelnõu kohaselt põhjendatakse 4-6-aastaste lastel põhineva
koefitsiendimäära vähendamist 0,4-lt 0,2-le sellega, et kulud laste
üldkehaliste harjutuste läbiviimiseks ei ole väga suured. Antud vanuses
laste treeningud toimuvad peamiselt lasteaedades päevaprogrammi raames ja
treeningus osalevad lapsed on kohapeal. Eesmärki täidab suures osas ka
riiklik alushariduse õppekava. Liiati ei ole üürikulu, vajalik inventar
laste üldkehalisteks harjutusteks on olemas, tihti on treeneriks sama
lasteaia õpetaja-liikumisjuht, kel on lisaks vastav treeneri
kutsekvalifikatsiooni tase. Ühtlasi täiendatakse toetuse andmise üldiseid
aluseid, mille järgi antakse toetust spordiorganisatsioonile, kus
harrastajate arv on vähemalt 25. Muudatuste eesmärgiks on tagada
organisatsiooni jätkusuutlikkus – suurema spordiklubi sektsioonina
tagatakse paremad võimalused treeningrühma arenguks ja sportlikeks
saavutusteks ning suuremad klubid on võimelised täitma laialdasemat
eesmärki – spordi igakülgne arendamine ja kättesaadavaks tegemine
suuremale arvule soovijatest.
Uue nõudena spordiorganisatsioonidele on, et iga 100 harrastaja kohta peab
olema vähemalt üks treenerikutse III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega
treener. Treeneri kvalifikatsiooninõude täitmine tagab
spordiorganisatsioonis vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning
looks harrastajatele eeldused paremateks sportlikeks saavutusteks.
Erandiks on puuetega lapsed ja noored ning püsiva töövõimetusega inimesed,
kelle puhul lähenetakse treeningule individuaalselt.
1 kommentaar:
Oled oodatud ja teretulnud!;)
Postita kommentaar