Ei saa minagi mitte vaiki olla kui selline lahe asi lahti läheb nagu ajaveebi konkurss. Minu jaoks on see esmakordne, kuna eelmisel aastal samal ajal polnud blogimist veel plaaniski. Aga tore, kui sedakaudu lugejaid ja kaasamõtlejaid juurde tuleb.
Eks see avalik blogi ju natuke koera saba kergitamise koht ole. Ikka loodad, et keegi siit enesele midagi leiab, et Su mõtted ja ütlemised lihtsalt tühja tünni kõmistamised ei ole. Aga otsustavad ju lugejad ise.
Aga armsad sõbrad, kes te siia muid kõveraid teid pidi satute ja mitte blogipuud pidi ronides, teie jaoks on siin paremal pool siis kena bänner ka. Paar hiireklikki ja natuke kommentaare pole ju palju palutud?
Vaatasin arvajate listi ka. Õnneks mitte ühtegi isiklikku tuttavat ei tuvastanud. Seega vähemalt nende poolt võin loota, et kallutatud arvamusi ei tule.
Aga kõigile kaasblogijatele edu! Et oleks ikka mida lugeda!
Ja küll ma teid ka klikin, selle peale võite mürki võtta!
5 kommentaari:
Oh seda edevuselaata.
Jah, oled tore küll, koos kogu oma blogiga, jätka samas vaimus; terved hambad, säravad silmad, läikiv karv, vitaalsus... suvel võime lendavat taldrikut loopida.:P
Hammastega on lugu vähe kehva, muidu sobib kirjeldus küll :P
Ok, Sina jooksed taldriku järele.
Seda me veel vaatame, kes jooksma hakkab.
Jooksma hakkab see, kellel on nõrgemad närvid.:P
Ma vaatan telekast vahel sprinti selle mõttega, et kas kellegi ütlevad närvid üles ja paneb esimesena, enne stardipauku, jooksu.
Postita kommentaar