Sattusin täna ühte blogisse, kus kirjutaja on meeldivalt üllatunud, et temaga ühes ametiasutuses inimlikult ja viisakalt käituti. Mind ennast aga üllatas hoopis tema üllatus. Kas tõesti on inimlikkus ja tähelepanelikkus juba nii haruldaseks muutunud?
Miks me alati oleme valmis selleks, et meile võidakse halvasti öelda, et meisse võidakse suhtuda kui tülikatesse segajatesse, miks me eeldame, et ametnik tingimata tahab meist üle olla ja meie oskamatust ja saamatust meile nina alla hõõruda? Kas tõesti on sellised kogemused nii suures ülekaalus, et kui kohtame lihtsat hoolimist ja viisakust, paneb see meid üllatuma?
Olen jätkuvalt seda meelt, et see on NORMAALNE ja imestada tuleb just vastupidises olukorras - kui meiega käitutakse jämedalt, üleolevalt, meie väärikust alandavalt.
Jah, ma olen ka ise kohanud ametnikke, kes peavad end maailmanabaks, kes on enda arvates kümme korda targemad kui mina kliendina, kes ülbelt nähvavad - kuidas te siis seda ei tea? Vahel aitab, kui ise viisakalt küsida, mida tema soovitaks või kuidas peaks olema. Mõnigi ülbitseja on seepeale leebunud ja päris asjalikku juttu hakanud ajama ning probleemid saavad lahendatud. Muidugi mitte kõik ja mõnest tegelasest jääb tõesti paha tunne hinge ning olen südamepõhjast vihastanud.
Aga sellegipoolest ei lähe ma ühtegi asutusse sellise eelhäälestusega, et ma seal solvata saan, et minusse suhtutakse kui teisejärgulisesse kodanikku lihtsalt sellepärast, et ma ei ole sama pädev kui ametnik.
Ja arvan, et kui me kõik peaksime imeks just mühaklikkust, ebaviisakust, labasust, üleolevat käitumist, siis need selleks ka muutuksid.
1 kommentaar:
Ma mõtlen, see on osalt tingitud stereotüüpsest käitumisest. Inimene ei saa ju alati kõiges sisuliselt tegutseda. Ta peaks siis ju väga palju läbi mõtlema, läbi tunnetama. Aga stereotüüpne käitumine on kujunenud/kujundatud:"inimlik käitumine - ime?".
Siis on kaks võimalust. Kalduda stereotüüpsest olemisest sisulise poole, või muuta stereotüüpset käitumist. Stereotüüpse käitumise muutmiseks oleks vajalik vähe suurema mastaabiga programm. Ei näe meie Eestis küll jõudusid, kel selle teostamiseks ka võimalust oleks. Ja ei jäägi muud kui inimesed ise oma sisimas saavad selle muutuse teha. Kui nad tahavad.
Nägin kord televiisoris Rootsi liikluspolitseid. Tundusid sellised elukogenud ja targad mehed. Tüüpilised pereisad. Ma olin alul väga imestunud. Kas politseinikud saavad tõesti sellised olla!
Postita kommentaar