Märja jahtimine ei olnud sugugi nii lihtne - ilus päikesepaisteline kuiv ilm täna. Pesu sai küll kuivama riputatud, aga keda teise nööril tuulduvad hilbud ikka huvitavad.
Kuid paar nädalat tagasi sai küll paduvihmaga kaamerat piinatud. Allolev pilt on pärit Rahumäe kalmistult, tegu on politseinike mälestussambaga. Seal on nimelt ka minu vanaisa nimi. Pikemalt on juttu suguvõsablogis.
Lisan ka mõned pildid möödunudaastasest suvekoolist Paatsalus. Vee ääres ja vee peal sai oldud ju. Olgu aga kohe üles tunnistatud, et need pildid on saadud kõrvalist abi kasutades, nii et äkki nad päriselt fotojahi tingimustele ei vastagi.
Valmis elumerele sõudma.
Vesi, ainult vesi...
7 kommentaari:
Esimene pilt võiks ka silmanurga märjaks ajada.
Mulle meeldib see viimane pilt kõige rohkem. Seal on midagi nii esiplaanis, keskel kui taga ja kokku on selline põnev kompositsioon paljude erinevate rohelistega.
Loodetavasti sai see kamp ikka natuke märjaks ka ;)
Kuri saatus, mis minu vanaisagi minema viis, meenub alati, kui sarnaseid pilte näen nagu esimene... Pisar tuleb tõesti silma!
esimene on hää, aga viimane väga hää - ergas ja elav ja liikuv ja kaasahaarav ühteaegu:)
isiklikult meeldib enim paadisilla pilt laudade-toolidega..
milline nauding oleks kannatlikult oodata väsinud kanuutajate saabumist, ise valges suvekleidis, maasikate ja pokaali śampanjaga ;)
Süstapilt pani kihelema, et tahaks ise ka kevadise mõnusa vee peale. Suure tühjusega pilt läheb tänase ilmaga siin Jyväskyläs hästi kokku..
mulle meeldis ka see kahe kanuuga pilt, selline tunne ,et need on just mind seal ootamas.
esimene pilt oli läbimõldult hea
Postita kommentaar