Eilse loo kommentaarides ütles Hundi ulg välja selle, milleni ma tegelikult jõuda tahtsin - meie sotsiaalsüsteem on lootusetult katki. Ma ei räägi sotsiaalTÖÖTAJATEST - olen kokku puutunud paljude fantastiliste inimestega, kes seda ametit südamega peavad ja tahavad teha kõik, et abivajaja ka tõesti abi saaks.
Aga paraku ei saa nad sageli teha rohkem kui SÜSTEEM võimaldab. Ja see pole juba nende süü.
Küsimus: kelle süü siis, on ju nemadki osa sellestsamast süsteemist ning peaksid kaasa aitama muutustele. Jaa, aga paraku on piisavalt palju ka neid, kes on jäänud kinni vanadesse mõttemallidesse, kelle jaoks kord paberile pandu on ainuõige ja kelle jaoks muutused on mõeldamatud - sest nii on ju alati tehtud, nii peab ka jääma.
Sellest tulenebki nägemus, et sotsiaalabi vajajad peaksid kohanduma sellega, mida neile pakutakse, peaksid painduma süsteemi ees ning igasuguste erandolukordade puhul laiutatakse vaid käsi - pole ette nähtud, pole võimalik.
Jah, olgem ausad - on muutusi, on rohkem võimalusi, on hakatud otsima lahendusi. Kuid see on kõik saavutatud suure töö ja vaevaga ning peamised tegijad on olnud abivajajad ise. Ilma nendepoolse surve ja ja nõudmiseta poleks muutunud mitte midagi. Ning ikka veel vaadatakse esmalt reegleid ja pabereid, siis alles inimest.
Peaks olema vastupidi. Lähtuda tuleks konkreetsest inimesest ja tema vajadustest ning kogu süsteem peaks olema üles ehitatud selliselt, et keegi ei jääks abita. Ning igasugused standardlahendused, mis on pärit aegade tagant, tuleks otsejoones prügikasti saata.
Võidakse vastata - meil pole veel piisavalt ressursse, inimesi ja raha. Vaidlen vastu: on küll! Kas keegi on kunagi kokku lugenud, kui palju on neid sotsiaaltöötajaid, kes on alustanud suure õhina ja vaimustusega, kuid siis pettununa ja resigneerununa ametit vahetanud? Raha - see pole ilmast otsa saanud, küsimus on prioriteetides: kuhu seda kulutada. Ning kui väärtustada inimest, pakkuda talle elamisväärset palka ning eneseteostuse võimalusi, tuleksid paljud nendest kadunud sotsiaaltöötajatest tagasi.
Erandlikke ja keerulisi olukordi tuleb kindlasti ka edaspidi. Kuid kui süsteem panna lähtuma INIMESEST, on need olukorrad lahendatavad palju väiksema aja- ja närvikuluga ning lõppkokkuvõttes võidame me kõik - nii emotsionaalselt kui rahaliselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar