laupäev, 22. november 2008

Mente et manu

Selleks, et midagi kätega valmis teha, peab ka kahe kõrva vahel midagi olema. Niisama ei tule ükski asi välja. Kui nüüd fotojahi teemaks oli käsitöö/ise tehtud, olin veidike hädas. Mitte et mul selliseid asju poleks, vastupidi, on rohkemgi kui vaja. Aga kui jätta kõrvale kõik need traditsiooniliselt käsitööga seonduvad kudumid-heegeldused, tuli natuke nuputada.

Meie peres on käsitöötegemine kuidagi väga sujuvalt olnud blondide naiste rida. Meistrid on olnud nii mu vanaema kui ema, õdegi teeks, kui aega oleks ning hea tegija on ka vanem tütar. Kuna mina aga end parimagi tahtmise juures blondiks nimetada ei saa, on ka see pisik minust mööda läinud. Oskan teha kõike ja teen kah, kui häda käes, aga ei naudi seda. Samas ema juures on senini kasutusel minu tikitud linikukesed :P


Mina võin oma väikeste valgete käekestega müüri laduda, tehnikat putitada, puid lõhkuda jms.

Kuid üks valik kätega tehtud asju siin siiski on.






Tütre tikitud seinapilt (tegelikult sai see töö pooleks ning raam on kah omatehtud).
Seinakaunistus, mille jaoks kulus veidi pappi, makarone, kuivatatud roosiõisi ja taimekesi.
























Ühe armsa inimese poolt kingitud pajakinnas.
























Selle metallvidina tegi kunagi üks poisslaps isadepäevakingiks. Vägagi kasutuskõlblik asi.
















Käsitsi tehtud põdrasarvest peaga pussnuga, millega mina kõik oma lihakraami lõigun enne pattapanekut.








Päris minu omatehtud asju leiab siit.



Ning suurem käsitöönäitus kah.

3 kommentaari:

Sirje ütles ...

Vahva!

Kuule, mida selle metallvidinaga siis teha saab, peale niisama vehkimise?

kukupai ütles ...

Eh, see ju panni- või potialus, kuuma asja ju niisama lauale ei pane.

eluonselline ütles ...

See nuga teeb kadedaks!
VÄGA!
* nohiseb nurgas