Postimees kirjutab, et aasta lõpuks on suuremat koondamislainet oodata. See tähendab siis tööotsijate arvu järsku tõusu. Kuidas aga jääb töökohtade pakkumisega? Kui aga erialast tööd pikema aja vältel ei leia, tuleb ju kõik sobivad pakkumised vastu võtta?
Sellega seoses tuli meelde, et olen kunagi arvutisse salvestanud Päevalehe samateemalise artikli. Kurioosum, aga kes ütleb, et meil samamoodi ei lähe?
Kaivo Kopli
Saksamaal on võimalik töötuid abiraha kaotuse ähvardusel prostituudiks sundida.
Üks Berliinis elav 25-aastane naine jäi töötuks. Oma senisel ametialal infotehnoloogia vallas ta tööd ei leidnud. Kuud läksid, abiraha ja toetusi ta muidugi sai, kuid siis venis töötaolek juba nii pikaks, et tuli vastu võtta tööbüroo pakutav koht. Naine oli jõudnud järeldusele, et mis siis ikka, kõlbab ka töö ettekandjana ja kas või öisel ajal. Seda enam, et kunagi oli ta kohvikus juba säärast ametit pidanud. Nii ta panigi kirja oma andmed ja soovid, mis sisestati tööbüroo andmebaasi. Mõne aja pärast sai ta tööbüroost kirja, milles teatati, et üks tööandja on huvitatud tema “profiiliga” töötajast ja et ta peaks ühendust võtma. Alles seejärel sai naine, kelle nime pole avaldatud, teada ka tööpakkumise sisu. Tööd pakuti talle lõbumajas. Solvunud naisterahvas kaalus juba tööbüroo kohtusse kaebamist, aga talle tehti selgeks, et tööbüroo pole mingeid seadusi rikkunud. Vastupidi – kui ta pakutud tööd vastu ei võta, riskib ta ise kui mitte seaduserikkumisega, siis vähemalt töötu abirahast ilmajäämisega. Säärasest juhtumist kirjutas hiljuti Londoni ajaleht Telegraph ning jaburavõitu lugu levis üle maailma. Selline olukord sai aga tekkida kahel põhjusel.
Üks Berliinis elav 25-aastane naine jäi töötuks. Oma senisel ametialal infotehnoloogia vallas ta tööd ei leidnud. Kuud läksid, abiraha ja toetusi ta muidugi sai, kuid siis venis töötaolek juba nii pikaks, et tuli vastu võtta tööbüroo pakutav koht. Naine oli jõudnud järeldusele, et mis siis ikka, kõlbab ka töö ettekandjana ja kas või öisel ajal. Seda enam, et kunagi oli ta kohvikus juba säärast ametit pidanud. Nii ta panigi kirja oma andmed ja soovid, mis sisestati tööbüroo andmebaasi. Mõne aja pärast sai ta tööbüroost kirja, milles teatati, et üks tööandja on huvitatud tema “profiiliga” töötajast ja et ta peaks ühendust võtma. Alles seejärel sai naine, kelle nime pole avaldatud, teada ka tööpakkumise sisu. Tööd pakuti talle lõbumajas. Solvunud naisterahvas kaalus juba tööbüroo kohtusse kaebamist, aga talle tehti selgeks, et tööbüroo pole mingeid seadusi rikkunud. Vastupidi – kui ta pakutud tööd vastu ei võta, riskib ta ise kui mitte seaduserikkumisega, siis vähemalt töötu abirahast ilmajäämisega. Säärasest juhtumist kirjutas hiljuti Londoni ajaleht Telegraph ning jaburavõitu lugu levis üle maailma. Selline olukord sai aga tekkida kahel põhjusel.
Legaalne äri
Esiteks, Saksamaal legaliseeriti prostitutsioon täielikult juba kahe aasta eest. Bordelliomanikud maksavad makse ja töötajate eest nõutavat tervisekindlustust nagu teisedki firmad. Töö ja töökoht nagu iga teinegi, vähemasti seadusetähe järgi. Teiseks aga on Saksamaa külluslik sotsiaalkindlustussüsteem muutmisel ning tööturureformi osas on üks muudatus selline, et pikemat aega tööta olnud inimene peab pakutava koha vastu võtma, või ta kaotab abiraha. Naiste puhul konkreetsemalt peavad alla 55-aastased naised võtma vastu töökoha, kui nad on olnud tööta aasta või rohkem. Tõsi küll, töökoht tuleb vastu võtta siis, kui selleks “kvalifitseerutakse”, nagu seadustes kirjas. Seega võib oletada, et mitte kõige “kaubanduslikuma” teo ja näoga naisterahvast lõbumajja ei saadeta. Aga mis siis, kui bordell väidab, et just sellist töötajat neil vaja ongi?
“Praegu ei sunnita küll kedagi vastu enda tahtmist prostituudina tööle hakkama. Kuid valitsus ei ole selgitanud, millist tööd saab pidada vastuvõetamatuks. Seda me kritiseerimegi,” ütles Claudia Falk, ametiühinguliidu DGB juht Hamburgis. Igal juhul aga tõi 25-aastase näitsiku juhtum ilmsiks tõsiasja, et aasta alguses jõustunud tööturureformides, mis puudutavad ka töötutele abiraha maksmist, oleks nagu midagi kahe silma vahele jäetud. Teisalt aga on bordellipidajad veendunud, et kuna nende äri on igati seaduslik, on neil õigus pakkuda tööd ka ametlike tööbüroode kaudu. Ja seal ei tohiks neid diskrimineerida, leiavad lõbumajade omanikud. Lõpuks aga osutub olukord suisa kurioosseks, kui seadusi selgelt täita. Nimelt nõutakse, et tööandjad peavad tegelema ka väljaõppega ehk võtma tööle praktikante, edendamaks oma tegevusala. Läinud aastal tunnistas ka keskvalitsus, et seadusesäte kehtib ka bordellide kohta. Seega nagu teisedki ettevõtted, peavad ka lõbumajad võtma iga 15 töötaja kohta ühe õpipoisi või -tüdruku, saades vastasel juhul trahvi seksitööstuse edendamise unarusse jätmise eest.
Seadus sunnib, moraal keelab
•• Ametnike kinnitusel ei saadeta küll riiklikes tööbüroodes ühtegi tööotsijat tööintervjuule bordellidesse, topless-baaridesse ega striptiisiklubidesse.
•• Erandena märgiti vaid juhtumeid, kui tööotsija ise on valmis säärast tööd tegema.
•• “Põhimõtteliselt ei ole prostitutsioon illegaalne ja ei ole välistatud, et me võime inimesi sellisele tööle suunata. Kuid me peame siiski arvestama ka teatud ühiskondlikke norme ja kellelegi, kes pole väljendanud soovi selliseks tööks, seda ka ei pakuta,” ütles tööturuameti esindaja.
•• Hamburgis tegutsev jurist Merchthild Garweg ütles samale Briti ajalehele, et seadustes pole midagi sellist, mis takistaks naisi seksitööstusse saatmast.
2 kommentaari:
Moraalse prostitutsiooniga saab liigagi suur hulk inimesi kenasti hakkama, keegi ei mõista isegi hukka... otsene prostitsioon oleks äkki hoopis sammuke kõrgemale astmele.
Väga huvitav lugu. :) Tänud!
Postita kommentaar