Niimoodi käratas mulle täna üks kauaaegne tuttav. Jäin suurte silmadega otsa vaatama - mitte ei saanud aru, mis selle muidu nii kena ja viisaka meesterahva sedasi endast välja ajas? Tuli välja, et see jutt. Küsisin siis, mida tema üldse feminismi all mõistab, sest olen ammu aru saanud, et niipalju kui on inimesi, on ka selle sõna tõlgendusi. Ega ta mulle päris mõistlikku seletust ei osanudki anda, lõpuks rahunes üsna maha.
Mina aga hakkasin mõtlema, kas ma siis olen feminist või ei. Wikipedia ütleb: liberaalse feminismi põhipostulaat on see, et igal naisel peab olema mehega võrdne vabadus määrata enda sotsiaalset rolli. Minu meelest täiesti normaalne. Ja igapäevaelus meeldib mulle ikkagi naine olla, olgugi et ma tavaliselt seelikut ei kanna ja enamuse meestetöödega ise hakkama saan.
Minu isa ei teinud vahet meeste ja naiste tööde vahel. Tema jaoks ei ole probleem süüa teha (muide, väga hästi!), nõusid pesta või pesu triikida. Aga mulle õpetas ta ka kruvikeeraja ja torutangide kasutamist, pükste viikimist, lipsusõlme sidumist. Kui paljud mehed oskavad veel lipsusõlme siduda? Mind on mõnigi kord appi palutud seda tegema.
Isa õpetas ka nuga ja kirvest teritama, müüri laduma ja maeijõualugeda mida kõike veel.
Mees jälle oli mul arvamusel, et temal naistetöid teha ei sobi, aga vajaduse korral pidin mina meestetöödega ka hakkama saama. Tema kiituseks võin öelda, et kui ikka väga suurt füüsilist pingutust vaja oli, siis tegi ise, vahel kutsus ka sõbrad appi.
Tipi-kool andis samuti üpris meheliku eriala. Treipink on minu meelest täitsa lahe, lihtsamate elektritöödega jänni ei jää, keevitamisoskust õnneks pole hilisemas elus enam vaja läinud.
Kui aastate eest kannapöörde tegin ja uue ameti õppisin, oskasin jälle meeste keskkonda sattuda, ja vaat siis hakati küll feminismis süüdistama - pole ikka naiste amet! Aga ükski mees pole julgenud ka öelda, et hakkama ei saa - saan väga hästi!
Kas see, et naine on iseseisev, teeb seda tööd, mis talle meeldib ja elab nii nagu talle meeldib, teeb siis temast feministi? Sel juhul olen ma jah feminist - ja mis siis?
pilt aadressilt www.u.arizona.edu
2 kommentaari:
Tänapäeval on soorollid nii paigast ära - mehed pole enam perekonnapead ja -toitjad. Aga siin om mehed ise süüdi, nad ei tunne vastutust ja aukartust elu ees. See metsik elupõletamine, tormamine, kihutamine tapab mehi nagu loogu. Igasugune naisõiguslane ka feminist pole. Minu arvates on f-i mõiste ka tänapäeval muutunud ja täpsemalt defineerimata.
Lapsed kasvavad suures osas isata, siis peabki naine kaht rolli täitma.
Sjgellega nõus.
Katsu sa mittefeminist olla maailmas, kus mehed on sellised vastutustundetud hädised torulorud... :D
Asi liigub selles suunas, et mehed jooksevad pea laiali otsas iga uiu peale, muudkui unistavad - naised aga kasvatavad järelpõlve ja teevad tööd, hoiavad pea jaheda ja jalad maa peal.
Olen ka kange feminist vist ;)))
(Tegelikult mulle ei meeldi see sõna ega ideoloogia - tahan hoopis vana konservatiivset maailma, kus mees oli asjalik ja tugev ja naine toetas oma hoolikalt südamega valitud meest.)
Postita kommentaar